Märt Rask
justiitsminister (Reformierakond)

Eesti liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga on olnud edukad. Läbirääkimiste käigus ei ole omaette eesmärgiks olnud liitumiskõneluste edukus kui protsess, vaid liitumine Euroopa Liiduga.

Lõpliku otsuse, kas liituda, peab tegema rahvas. Omaette küsimus on, kuidas rahva tahteavaldus meie õigussüsteemis fikseerida. Nimelt - kas ja kuidas vajab Euroopa Liiduga liitumise korral muutmist meie omariikluse alusdokument, Eesti Vabariigi põhiseadus.

Tuleb tõdeda, et põhiseaduse muutmise või täiendamise küsimuses puudub Eestis nii õigusasjatundjate kui ka poliitiliste jõudude hulgas selge konsensusele lähenev seisukoht. Oleme oma seisukohtade kujundamisega ajale jalgu jäämas. Oleks halenaljakas ette kujutada, et liitumiskõnelused on edukalt lõpule viidud ja Eestis käib ikkagi tõsimeelne diskussioon selle üle, kas muuta põhiseadust või mitte.

Toon siinkohal autoritele viitamata kaks näidet vastandlikest seisukohtadest teemal, kas ja kuidas põhiseadust muuta.

Väidetakse, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga on sarnane mis tahes välislepingu heakskiitmisega ning põhiseaduses ei tule seetõttu ridagi muuta. On ka neid, kes on veendunud selles, et Euroopa Liiduga liitumise korral vajab muutmist praktiliselt kogu põhiseadus.

Juristide vaidlused muudatuste võimaliku ulatuse üle on oma loomult lõputud. Otsustamist vajab aga põhiküsimus: kas muuta või mitte muuta.

Kümme aastat muutmatult kehtinud põhiseadus on meie õigussüsteemi vundament ja omariikluse põhialus. Põhiseaduse mittemuutmine on omaette väärtus, stabiilse õiguskeskkonna tagatis, mida ka meie ühiskonnas hakatakse aastatega üha rohkem hindama.

Minagi ei tahaks rääkida põhiseaduse muutmisest, sest meil on olemas modernne ja hea, õigusriiki kinnistav põhiseadus. Muutmisest rääkimine oleks põhjendatud siis, kui tekstis oleks midagi valesti.

ELiga liitumiseks ei ole meie põhiseadusesse midagi valesti kirjutatud. Küll aga tuleb kümme aastat tagasi rahvahääletusel heaks kiidetud omariikluse alusdokumenti täiendada.

Põhiseadus koosneb tegelikult kahest põhiseaduslikust aktist, mida kümneaastase koosmõju järel sageli ühena käsitletakse. Need kaks akti on põhiseaduse põhitekst ja põhiseaduse rakendamise seadus.

Põhitekstist loeme, kes on kõrgeima riigivõimu kandja, mis vormis toimub riigi juhtimine, millised vabadused, õigused ja kohustused on riigi kodanikel, kuidas võetakse vastu seadusi, kuidas viiakse neid ellu ja kuidas seda elluviimist kontrollitakse.

Põhiseaduse rakendamise aktis ehk põhiseaduse teises aktis on lisaks tänaseks kehtivuse lõpetanud normidele sätted, mille kehtivus ei ole ajaliselt piiratud.

Leian, et Euroopa Liiduga liitumine ja sellega kaasnevad muutused viivad Eesti riigi uude arengujärku. Seepärast soovitangi valmisoleku Euroopa Liiduga liitumiseks vormistada põhiseaduse kolmanda aktina põhiseaduse põhiteksti ja rakendamise seaduse kõrval.

Milline peaks olema põhiseaduse kolmanda akti sisu? Minu arvates lihtne ja selge: Eesti võib astuda Euroopa Liitu ning kasutada sellest tulenevaid õigusi ja täita kohustusi.

Põhiseaduse põhiteksti muutmine on justkui omamoodi religiooni küsimus - hulga inimeste jaoks on põhiseadus püha dokument, milles komakoha muutmine võrdub pühaduse rüvetamisega, teised jälle on valmis seda igal aastal muutma, et lõpuks jõuda juuratehnilise puhtuseni.

Mõistan mõlemat, kuid justiitsministrina toetan seda seisukohta, mille kohaselt põhiseaduse muutmine peaks toimuma äärmisel vajadusel ja ainult sel juhul, kui alternatiiv puudub.

Minu jaoks on üks kaalukamatest argumentidest kolmanda akti kasuks soov säilitada Eesti põhiseadus selge ja lihtsana.

Leian, et põhiseadus ei tohi muutuda paranduste ja prim-paragrahvide rägastikuks, juriidilise kõrgpilotaazhi harjutusväljaks. Kui minna Euroopa Liitu astumise eel põhiseaduse põhiteksti muutmise teed, oleks tulemus just selline.

Põhiseadus peab olema püsiv ja lihtne. Inimene peab tahtma põhiseadust lugeda. Ma ei saa heaks kiita olukorda, kus Eesti kodanik peab oma riigi põhiseadusest arusaamiseks palkama advokaadi või ostma igal aastal põhiseaduse uue tervikteksti.

Põhiseaduse kolmas akt peab muutuma põhiseaduse ja kogu Eesti õiguselu orgaaniliseks osaks: inimesed teavad oma õigusi ja kohustusi otsida ka Euroopa Liidu õigusaktidest, juristid ja ametnikud saavad õiguse rakendamisel täiendava toetuspunkti.

Diskussioon põhiseaduse muutmise teemal on avatud. Kell tiksub loetud aega, mis otsuse langetamiseni on jäänud.