/nginx/o/2009/11/20/269907t1hb954.jpg)
Vahur Koorits: rohkem kodanikualgatust?
/nginx/o/2009/11/20/269907t1hb954.jpg)
Roheliste erakonnas on niisiis võimule saanud lüürikute leer ehk inimesed, kes räägivad pehmetest väärtustest ja kodanikuühiskonnast, mitte igavatest tehnokraatlikest küsimustest, nagu säästupirnid või tuumajaamad.
Iseenesest pole selles ju midagi halba, ent veider on viis, kuidas võimule saadi. Minu isiklik arusaam kodanikuühiskonnast sisaldab näiteks diskussiooni, ent millegipärast roheliste üldkogul seisukohtade tutvustamiseks üldse aega ei jäetud, kodanikuühiskonna leer oli eelnevalt juba oma valiku teinud ja edasisi arutelusid teisitimõtlejatega peeti ebavajalikuks.
Otsus tehti kiirelt ära ja valmis.
Natuke tuleb siinjuures meelde Res Publica nimeline ebaõnnestunud nähtus, millel olid ka väga ilusad mõtted, ent see sumbus valju korda, mille äraostmatu poistebänd erakonnale peale surus.
Ikka kipub Eestis olema nii, et need, kes kodanikuühiskonnast, kaasamisest ja muust sellisest räägivad, ei suuda võimu püüeldes või seda omades seda põhimõtet ise järgida. Nüüd siis ka rohelised.