/nginx/o/2009/11/20/269908t1h3228.jpg)
«Kui Aunaste näitab uut parukat, oled kõva hindaja, aga kui tuleb tõeline pauk, vaatad pealt nagu töllakas.» Kui nii osatab sind Vahur Kersna, on võimatu solvuda. Ega ma solvunudki. Tema muhe olek ja sõbralikult tögav iroonia teevadki Kersnast Kersna.
«Ütle, mis on hea põhjus, et minust ei kirjutata suuuurt artiklit?» küsis ta. Tõesti, miks?
Saate «Sind otsides» ligi veerand miljonit vaatajat, lisaks pea 100 000 neid, kes vaatasid kordust, on tulemus, mida Eesti Rahvusringhääling pole esimese saatega juba ammu saavutanud.
Ja vastukajad, isegi interneti veristel lahinguplatsidel, kus ükski võte pole keelatud, olid Kersna saatele pea eranditult kiitvad. Miks?
«Paljud said legaalse põhjuse nutmata nutud välja nutta,» pakkus Kersna kaasa Liina. «Pärast seda saadet pole Eesti teleilm enam endine,» sedastas produtsent Raivo Suviste.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)