Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kai Saks
TÜ dotsent
Viimasel ajal on palju juttu soolisest võrdõiguslikkusest. Inimkond jaguneb aga muudegi tunnuste, näiteks elatud aastate arvu ehk vanuse alusel.
Eesti ühiskond vananeb, meeldigu see meile või mitte. Kõige vähem on selles «süüdi» eakad inimesed ise. Kas rahvastiku vananemine on hea või halb, on keeruline ja mitme vastusega küsimus. ÜRO seisukohalt on see kõrvuti globaliseerumise ja kliima soojenemisega üheks tänast maailma kõige rohkem mõjutavaks protsessiks.
Mida on halba selles, et järjest rohkem inimesi elab vanaks? Ehk teistpidi: kas oleks hea, kui võimalikult paljud sureksid enneaegselt?
Kogu probleem taandub sellele, et koos inimeste keskmise eluea pikenemisega tuleb muuta ühiskonna suhtumist vananemisse ja vanadesse inimestesse. Stereotüüpne mõtteviis vananemisest seostub eelkõige mõistetega pensionär ja patsient.
Uues situatsioonis, kus vanemad kui 60-aastased inimesed moodustavad veerandi kuni kolmandiku rahvastikust (Eestis juhtub see järgmise 30 aasta jooksul), peaksime hakkama mõtlema aga vanemaealiste tööhõivest, ergonoomikast, psühholoogiast, õppimisvõimalustest, eakast tarbijast ja paljust muustki. Tegelikult polegi eluala, kus rahvastiku vananemisel ei oleks olulist mõju.
Eakate probleemidest rääkimine ei kuulu meil sageli heade tavade juurde. Noortelegi ei jätku (tööd, ümberõpet, stipendiume, arstiabi jne), rääkimata siis veel vanadest. Umbes nii on mulle mitmelgi puhul öeldud.
Selle taustal on huvitav lugeda Euroopa Liidu uurimust, kus küsimusele «Kas eakas inimene peab oma töökoha vabastama noorele?» vastas eitavalt 60% elanikest, kusjuures 15-24-aastastest arvas sama 61%. Samas leidis enamik (62-79%), et vanemaid inimesi diskrimineeritakse töölevõtmisel, tööalasel edutamisel ning täiendkoolituse võimaldamisel.
Kuidas on lood ealise diskrimineerimisega Eestis? Tuginen olukorra kirjeldamisel olemasolevatele seadustele ning Eesti eakate 2000. aasta toimetuleku- ja terviseuuringu andmetele.
Inimest võib töölt vabastada vanuse tõttu, kui ta on 65-aastane või vanem. Seaduslik võimalus töösuhete katkestamiseks vanuse tõttu kinnitab ja taastoodab stereotüüpi, et 65 eluaasta jooksul kaotab inimene töövõime ning muutub väetiks ja ülalpeetavaks.
Teadusuuringud näitavad aga, et 65-75-aastane inimene, kui ta ei põe raskeid kroonilisi haigusi, on enamikul elualadel töövõimeline. Ning seegi vanus ei pruugi olla piiriks. Vanemate inimeste töökiirus on küll väiksem, kuid nad teevad vähem vigu ja nende otsused on tasakaalukamad, nad puuduvad töölt vähem ning nendega juhtub vähem tööõnnetusi.
Eesti sotsiaaltöötajate küsitlusel selgus, et arvestatav osa neist näeb probleemi vanemaealiste töötajate tööhõives ja täiendõppes, samuti ühiskonna üldises tõrjuvas suhtumises eakatesse.
Perearstide andmetel on eakaid patsiente võrreldes noorematega raskem suunata haiglaravile ning eriarstide konsultatsioonile. Nii perearstide kui pereõdede arvates on suuri raskusi eakate koduse põetuse korraldamisega, samuti on nõrk sotsiaalne toetus.
Viiendik perearstidest ja kolmandik pereõdedest ei ole saanud ettevalmistust tööks eakatega. Puudub eakatele spetsialiseeritud eriarstiabi (geriaatria), kuigi 99,5% perearstidest leiab, et see on vajalik.
Eakad inimesed kurdavad vajalike soodsa hinnaga tarbekaupade vähesuse üle, sageli ei leia nad endale poest sobivaid jalanõusid ja riideid.
Vaid viiendik sotsiaaltöötajatest kinnitas, et noored hoolitsevad hästi eakate eest, ning ligikaudu kaks kolmandikku, et Eestis on noortel ja vanadel raske üksteist mõista. Enamik sotsiaaltöötajaid (84%) nõustus väitega, et paljud eakad on jäetud oma pere poolt abita. Samal ajal pole ka omavalitsus kohustatud eaka eest hoolitsema, kui tal on lapsed/lapselapsed, sest perekonnaseadus on just selliselt tõlgendatav.
Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole Eestis eakate naiste olukord samaealiste meestega võrreldes halvem. Pigem vastupidi, sotsiaaltöötajate (72%) arvates on vanadus eakatele meestele probleemsem kui naistele, samuti on põetusabi vajajaid eakate meeste hulgas suhteliselt rohkem.
Eakad kui ühiskonna ressurss - selline on eduka tulevikuühiskonna mõtteviis. Need riigid ja ühiskonnad, kus see mõtteviis juurdub, võivad saavutada suurt edu. Selline lähenemine välistab kindlasti igasuguse ealise diskrimineerimise ning põlvkondade eelistamise.
Kuidas seda saavutada? Eks seadustestki oleks abi, kuid kõige tähtsam on muuta mõtteviisi ja hoiakuid. Tänased noored ja edukad võivad tulevikus olla vanad ja edukad, kuid seda võivad ka tänased eakad. Andkem neile selleks võimalust.