Kirjad

Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu avaldus riiklikust meediapoliitikast

Eesti Ajalehtede Liit suhtub poolehoiuga valitsuse algatusse määratleda ringhäälinguseaduses avaliku ringhäälingu rahastamise alused. Valitsuse algatus tugineb ringhäälingute liidu, ringhäälingunõukogu ja kultuuriministeeriumi kokkuleppele, mille eesmärgiks oli kindlustada avaliku ringhäälingu stabiilne areng ning luua eeldused kõlbelise konkurentsi taastamiseks meediaettevõtluses.

Kokkuleppe järgi peaks reklaami näitamine ETVs lõpetatama 2002. aastal, samaaegselt hakkaksid erakanalid maksma litsentsitasu. Riigieelarveline toetus ETV-le tuleks fikseerida pikemaks perioodiks.

Eesti Ajalehtede Liit toetab reklaami väljaviimist ETVst. Riigi poolt suuremahuliselt finantseeritava ETV tegevus reklaamiturul on oluliselt nõrgestanud ka Eesti trükiajakirjandust. Samas on just rahaliselt kindlal alusel ajakirjandus üheks demokraatia tagatiseks. Kõlvatu konkurentsi vältimine on üks põhjus, miks näiteks Põhjamaades ei ole avalikus ringhäälingus reklaam lubatud.

Kahjuks on valimiste lähenedes mõned Eesti poliitilised jõud taas ilmutanud soovi lükata avaliku ringhäälingu rahastamist puudutavad otsused edasi. Avaliku ringhäälingu sõltuvus ebakindlatest reklaamituludest ja iga-aastastest eelarvedebattidest annab poliitikuile võimaluse eelkõige ETVd oma huvides mõjutada.

Ootamatu ettepaneku Riigikogu menetluses oleva ringhäälinguseaduse muutmise seaduseelnõusse on teinud Mõõdukate fraktsiooni juht Marju Lauristin. Tema nägemuse järgi peaks ETVst ja Eesti Raadiost aastast 2004 küll välja viidama tasuline reklaam, kuid säilima tasuta reklaam, sealhulgas poliitiline reklaam. Selle ettepaneku realiseerumine kahjustaks Eesti reklaamituru normaalset arengut ja meediaettevõtlust tervikuna.

Eesti Ajalehtede Liit kutsub Riigikogu liikmeid üles kaaluma tagajärgi, mida toob Eesti ajakirjandusele ja seeläbi demokraatia arengule kaasa avaliku ringhäälingu kinnistamine poliitiliste manipulatsioonide objektina.

Eesti Ajalehtede Liit

Teatergi vajab tarka juhtimist

Alles see oli, kui vanameister Eino Baskin, eesti teatri üks eredamalt omanäolisi meistreid, andis Vanalinnastuudio (kunstilise) juhtimise üle oma pojale Romanile. Roman Baskinit tuntakse kui igati korralikku näitlejat, ent tema lavastajatööd või -katsetused olid paraku nii mõnelegi asjatundjale jätnud ebaselge, et mitte öelda - otse veidra mulje.

Võib küll rääkida sellest, et uus luud pühib justkui omamoodi, et uuenev aeg nõuab uut ka teatrilaval, aga üks on paraku kindel mis kindel: kui vaataja enam äsja remonditud teatrisse tulla ei taha ning teatri finantsseis lausa mõne kuu vältel seeläbi väga niruks muutub, siis on selle põhjus teatri väga nõrgas kunstilises juhtimises.

Kultuuriministeeriumil tulnuks juba mullu, kui lugupeetav Eino Baskin pensionile jääda otsustas, kuulutada välja konkurss Vanalinnastuudiole uue pealavastaja või kunstilise juhi leidmiseks. Ning mitte keegi poleks saanud keelata ka Roman Baskinil sellel konkursil osaleda. Iseasi, kas ta oleks sel juhul üldse löögile pääsenud.

Muide, nüüdki pole veel päris hilja uppuma kippuvale Vanalinnastuudiole uut kunstilist juhti otsida. Sest asi pole ju sellele vahepeal väga hästi toime tulnud väiketeatrile uue nime panemises või, taevas hoidku, selle liitmises mõne teise sõnateatriga. Iga asutus vajab kindla käega ja oskajat juhti. Ka Vanalinnastuudio.

Ants Tamme, ajaleht Videvik

Geniaalne röövimine

Kui riik peab vajalikuks minu maamaksu suurendada, siis tal on see õigus. Aga kui riik tahab minu maa hinnet muuta, siis selleks pole tal õigust. Maa on minu oma, ostetud riigilt EVPde või raha eest, kuidas kellelgi.

Seda ostu-müügilepingut pole kumbki osapool üles öelnud ja seda ei saagi muuta. Maa jääb ostja omandiks ja tema hind on see, mis ostu-müügilepingus on näidatud. Riik võib muuta ainult selle maa hinda, mis kuulub riigi maana riigi omandisse.

Maahinde suurendamisega taotleb riik kahte eesmärki: esiteks, ta saab veel vähest temale kuuluvat maad kümneid kordi kallimalt müüa; teiseks, silmakirjalikult tõestada omanikule, kui kalliks riik ta omandit hindab. Aga väärusliku omandi eest tuleb ka «väärikat» maksu maksta. Sellise geniaalselt lihtsa plaaniga kokkuaetud miljonid oleksid kuritegelikult saadud miljonid.

Vello Tammisto, Pärnu

Järjekordne narrus

Kui parlament riigieelarve praegusel kujul vastu võtab, jäävad 2002. aastal vaktsineerimata vastsündinud ja tervishoiutöötajad.

Vaktsineerimiseks vajalik raha: 14 000 vastsündinut - 3,2 miljonit, 2500 tervishoiutöötajat - 718 000 krooni (PM 31.10).

30.oktoobri ajalehes Vooremaa: Saare vallavanema Jüri Morozovi sõnul on aktiveerimiskeskuse ehk nn Ideekoja valmisehitamiseks vaja üle 7,4 miljoni krooni, millest sotsiaalministeerium annab ligi 2,9 miljonit!

Nii me elamegi!

Mart Arold,

Saare valla volikogu liige

Appi! Palun ei!

See ei ole üldse lõbus, kui juba novembri alguses hakatakse jõulukaupa müüma. Olen abiturient ja mul on alles sügisvaheaeg. Miks ma pean hakkama mõtlema juba jõuluvaheajale?

Muidugi mulle meeldivad jõulud ja veel enam koolivaheajad, aga see aasta enam mitte nii väga kui varem, sest nii kui algavad jõulud, algab mul kohe ka pidev eksamiteks valmistumine. Juba oktoobri kolmandal veerandil tulid kodupostkasti Anttila, Hobby Halli, Halensi jne jõulukataloogid. See on veel mõistetav, sest neist tellides tuleb kaup koju kätte alles kahe-kolme nädala pärast.

Kuid suurettevõtted, ärikeskused, kaubamajad jne, ma palun teid, ärge ehtige oma aknapealseid jõulumeeleollu enne detsembri esimest nädalat. See on tõeline palve, sest nii on õige. Ja jõulumeeleolugi jõuab ilusti finiðisse, mitte ei lõppe detsembri algul ära, nagu on seda juhtunud minu puhul paar viimast aastat.

Ma ei taha linnas käia, silmaklapid näol ja tropid kõrvas, et mitte kuulda ega näha jõuluasjakesi ja jõulumuusikat enne detsembrit.

M.-H., Tartu

Kiri Jaana Padrikule

On üsna kummaline, et Teie nii hilja korruptsiooni lõhna tundma hakkasite! Meie, nn lihtinimeste hinge mattis lehk juba siis, kui Jüri Mõis endale abilinnapea kohtadega usaldust ostis.

Kas see tõesti ei tundunud Teile korruptiivse tegevusena?! Näib, et poliitikamängudesse on uppunud see Jaana Padrik, kelle julgust ja läbinägelikkust me saateid kuulates imetlesime. Kahju! Aga ikkagi tahaks teada, miks Te õigel ajal «põõsas» olite - nüüd on miljonid läinud. Ükskõik, kes asja ka ei uuriks - audiitor, revisjonikomisjon või kaitsepolitsei -, raha tagasi ei saa.

Kurb, et ka Teid on nakatanud meie poliitikas levinud erakondlik kurtus ja pimedus, mis «kõrge poliitilise eesmärgi nimel» kõike õigustab, mida «õige poole» mees ka ette ei võta. Oleks tulnud võidelda põhjuse, mitte tagajärjega!

Teis pettunud A. Kuum