T, 6.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaose tekitamine

Kaose tekitamine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Raivo Suni
Oslo Ülikooli meediamagister

Valitsuse istungil heaks kiidetud uus rahvusringhäälingu seaduse eelnõu võib tekitada järjekordse kaose Eesti meediamaastikul. Selles on kaks põhimõttelist uuendust, mis vajavad enne seaduseks vormimist tõsist dialoogi poliitikute ja meediaettevõtjate vahel.

Esimene neist uuendustest puudutab ETV ja Eesti Raadio liitmist. Rahvusringhäälingu seaduse eelnõule lisatud seletuskirjas märgitakse, et ühtse ringhäälinguorganisatsioonina on «võimalik säästlikumalt majandada ja paindlikumalt korraldada Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio tegevuseks vajalike rahaliste vahendite kasutamist».

Idee kokkuhoiust on iseenesest kulda väärt. Kahjuks aga ei ilmne seletuskirjast, kuidas kavatsetakse televisiooni ja raadio ühendamisega kokku hoida, kui suur on see kokkuhoid ning millised on ringhäälinguorganisatsioonide liitmisega kaasnevad probleemid.

Valitsuse soov liita ETV ja ER peaks olema vähem retooriline ja põhjendatud selges arvude keeles. Et ei tekiks samasugust olukorda nagu reisirongiliikluse kaotamisega kevadel, mis kulude vähendamise asemel on läinud riigile hoopis kallimaks.

Teine põhimõtteline uuendus, mis avaldub seaduseelnõus, puudutab reklaami väljaviimist avalik-õiguslikust ringhäälingust. Sellise idee aluseks on traditsiooniline arusaam avalik-õiguslikust ringhäälingust, mis tegutseb sõltumatult poliitilistest ja majanduslikust survest.

Ideaalsest rahastamismudelist on suudetud kinni pidada vaid Suurbritannias ja Põhjamaades. Teistes riikides on reklaamitulud lahutamatuks osaks avaliku ringhäälingu finantseerimisel, moodustades näiteks Hispaanias ja Iirimaal üle poole avaliku meedia sissetulekutest.

Ent ka Põhjamaad ei ole steriilsed reklaami suhtes. Kevadel sai Norra rahvusringhäälingu uueks juhiks John G. Bernander, kes tunnistas oma esimestes sõnavõttudes, et soovib teenida osa ettevõtte tuludest reklaamist, et näidata senisest kvaliteetsemat programmi.

Diskussioonid reklaamile toetuvast avalikust ringhäälingust toimuvad ka Soomes ja Rootsis.

Esile võib tõsta hulgaliselt argumente, mis vajavad tõsist kaalumist, enne kui riigijuhid otsustavad loobuda reklaamist avalikus meedias.

Esiteks, reklaamituludest loobumine suurendab riigi maksukoormust. Hetkel teenib ETV reklaamist umbes 50-55 miljonit krooni, mis tuleks uue korra kohaselt maksta kinni maksumaksja rahast. Olukorras, kus õpetajad ja meditsiinitöötajad ootavad kõrgemat palka, oleks poolesaja miljoni suurune täiendav kulu ringhäälingule kohatu.

Teiseks, reklaamituludest loobumine praegusel kujul kahjustaks mitmete erakanalite majanduslikke huve. Vähendamaks oma maksukoormust, kavatseb valitsus maksustada ringhäälinguload ja nõuda igalt eratelekanalilt aastas umbes 10 miljonit krooni. Selge on see, et ETV loobumisel ei jagune erakanalitele laekuv tulu proportsionaalselt. Osa reklaamirahast liigub tõenäoliselt muusse meediasse (internet, ajalehed, raadio). Ülejäänu aga jaguneb arvatavasti erakanalite vahel vastavalt sellele, millist turuosa üks või teine kanal omab.

Kõigi eelduse kohaselt võidab kavandatavast seadusest ainsana TV 3, kellele ringhäälinguloa maksumus ei muutu kurnavaks.

Pealegi - loamaksude süsteem ei ole kuigi turvaline riigi mõistes. Juhul kui üks praegu eksisteerivaist erakanaleist peaks kaduma, kasvab automaatselt ka riigi maksukoormus, kes peab leidma täiendavad 10 miljonit krooni oma rahakotist.

Kolmandaks, riigi seisukohalt oleks äärmiselt küüniline muuta täna 2004. aastani kehtivaid erakanalite litsentsitingimusi. Valitsusel näib see aga olevat plaanis. ETVst tahetakse reklaam välja viia juba 2002. aastaks ja see tähendab, et umbes samal ajal tuleks ümber kirjutada erakanalite litsentsitingimused ning maksustada need täiendava maksuga.

Ja neljandaks võib esile tõsta rahvusliku momendi, mida poliitikud peaksid samuti arvestama. Juhul kui ETV peaks reklaamist loobuma, jäävad telereklaami turu pärast Eestis kemplema vaid Skandinaavia meediakontsernile MTG kuuluv TV 3, norralaste Kanal 2 ja poolakate TV 1. See aga tähendab, et kogu reklaamiturul ringlev raha läheb välismaistele omanikele.

Tagasi üles