/nginx/o/2009/06/01/187790t1h6f68.jpg)
Kohalikel omavalitsustel tuleb talv raske, aga toob ka välja, kes on oma sihte seadnud ja tegutsenud täpselt, kes läinud mütsiga lööma.
Juhtkiri: priimused, voostrid ja keskmikud
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
13. november 2009, 00:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis valiti 18. oktoobril 226 kohaliku omavalitsuse volikogude liikmed. Selle muljetavaldava arvu juures on loomulik, et leiame omavalitsuste hulgast erinevate eelduste, aga ka üpriski erineva käitumise näiteid.
Loomulikult tahavad kõik kohalikud poliitikud, eriti otse enne valimisi, toredaid asju teha, aga meie kõigi üldiseks kurvastuseks ei ole maailm selline paik, kus kõik on võimalik. Reaalsus seab oma piirid. Majanduslikult raske aeg on nagu eksam kohalikele poliitikutele. Nii nagu koolis on kehalise kasvatuse viis küll tore, aga matemaatika kahte see ometi ei kompenseeri, ei asenda ka omavalitsustes näiteks liuväli usaldusväärsust rahaasjades. Kindlust, et omavalitsuse põhilised kohustused saavad täidetud täna ja homme. Nagu oma pere rahaasju plaanides vaatame esmalt, et söök oleks laual ja tuba soe, ning alles seejärel mõtleme, kas osta lastele pigem mõni uus mänguasi või teha näiteks seintele pintsliga uuenduskuur.
Kurb on, kui väga heade eeldustega omavalitsuses majandatakse nii, et esimeste raskuste saabudes ollakse suures rahahädas. Näide sellest on Pärnu, kus valimistel kaotanud linnapea püüab veel enne võimu üleandmist uuele väga lühiajalise laenu arvelt jooksvaid kohustusi tasuda.
Võrtsjärve ääres asuva Rõngu valla juhid eirasid laenukohustuste võtmise piirangut ja riik peab karistuseks kinni 12,3 miljonit krooni valla maksutulu. Ebaõiglane?
Arvestagem, et väga paljude teiste omavalitsuste juhid järgisid reeglit, ehkki võib-olla oleks neilgi olnud tore enne valimisi hääletajatele üle jõu käivate laenude eest «kingitusi» teha.
Kindlasti ei ole pilt Eesti valdade ja linnade valitsemisest ühtlaselt masendav. Tänasest Postimehest leiate huvitava loo sellest, kuidas Jõhvi, Toila ja Mäetaguse vald ühiselt energiasäästlikku arengut kavandavad.
Masu annab kohati kurval moel selgust, kes kohalikest juhtidest on olnud rahaasjades voostrid, kes priimused, kes tublid keskmikud. Headel aegadel kippusid omavalitsuste arengukavad olema äravahetamiseni sarnased. Paljud tahtsid teha täpselt samu asju, mis naabridki.
Üldpilti vaadates on alati selge olnud, et kõigil väikestel omavalitsustel korraga kõigi valdkondade arendamine hästi välja tulla ei saa. Loodetavasti sunnib masu ka omavalitsusi koostööle.