/nginx/o/2009/07/06/202496t1h2afe.jpg)
Kui nädalavahetusel sõbrannal külas olime, tuli tema viieaastane tütar minu juurde ja ütles, et õpetab mulle ühe vahva tantsu.
Kristi Leppik: gripikasko
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sa pead kõike täpselt nii tegema, nagu mina,» ütles särasilmne Gerda ning alustas tantsu ettenäitamist ja seletamist: sa pead käsi üksteise vastu hõõruma ja siis panema käe vastu suud. Nüüd siruta kaks kätt enda ette ja nüüd lõpuks pane käed pea alla ja tee nii, nagu tuduksid. Kui küsisin, kas tantsul nimi ka on, vastas Gerda uhkelt, et selle nimi on gripitants.
Rõõm tõdeda, et hiljuti meediasse paisatud reklaam, kus peaosaline, laulja Gerli Padar näitab, kuidas grippi ennetada, on jõudnud ka kõige väiksemate vaatajateni.
Aga viimasel ajal on meediasse veel paisatud gripiuudiseid, täpsemalt uudiseid seagripist. Veel täpsemalt öeldes paanilisi uudiseid seagripist. Pealkirjad erinevates väljaannetes teatavad, et seagripp hakkas inimesi murdma või seagripp nõudis Soomes kuuenda ohvri ja Ukrainas pärsib seagripikartus äritegevust. Vähe sellest, eilne uudis Itaaliast oli, et seagripikartus sundis seal leiutama lausa püha vee automaadi, et seagrippi nakatumist vältida.
Ka statistilised arvud on esialgu jahmatama panevad. Maailmas on pool aastat levinud seagripp nõudnud üle 6000 inimese elu.
Aga peame nüüd hetkeks hoogu selle seagripipaanika külvamisega. Eilseil andmeil 6169 surmajuhtu on küll traagiline arv, aga kui siia juurde öelda, et igal aastal sureb hooajalisest gripist tekkinud tüsistustesse 40 000 – 220 000 inimest, siis tundub seagripi ohvrite arv kuidagi marginaalne. Isegi Eestis sureb hooajalise gripi tagajärjel 30–60, Soomes kuni tuhat inimest aastas.
Mis nõuandeid siis inimestele antakse, et surmavat ja salakavalat seagrippi vältida?
Ka Postimees kirjutas oma laupäevases Arteris, et seagripi puhul tuleks vältida haige inimesega lähikontakti ja ise haige olles tuleks töölt või koolist koju jääda, sest niimoodi väldid teiste nakatamist. Lisaks tuleks aevastades või köhides katta suu ning ka sage kätepesu kaitseb viiruste eest. Aga nendes ettekirjutustes ei ole ju midagi uut. Aasta läbi võiks enne söömist käsi pesta ja mitte teistele näkku köhida, vaid katta suu käega.
Kui eile hommikul trolliga tööle sõites julgesin ühistranspordis aevastada, nägin, kuidas inimesed korraks paaniliselt minu poole vaatasid ja hetkeks isegi eemaldusid.
Jah, inimesed on ettevaatlikud ja mõtlevad selle peale, kuidas mitte haigeks jääda. Minu arvates just see ongi seagripi pluss – inimeste teadlikkuse tõus. Aitäh, seagripp, et oled inimesed pannud mõtlema selle peale, kui tähtis on hoida jalad kuivad ja soojas ning süüa mett ja küüslauku.