Päeva kiri
Mida teha avalik-õigusliku televisiooniga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diskussioonid ETV teemal kord kasvavad, kord jäävad veidi unarusse. Eurovisioon on andnud väitlustele uut hoogu.
Ignar Fjuk väidab, et juba viis aastat on püütud leida lahendusi reklaamist loobumiseks avalik-õiguslikus ETVs. Eesmärgiks ikka müüa reklaamist loobumine maha erakanalitele ja finantseerida ülejäänud osas ETVd riigieelarvest (ehk maksumaksja raha eest). Nüüd on saavutatud järjekordne nn esialgne selline kokkulepe.
Samas pole keegi endale aru andnud ega küsinud, miks ETV reklaamist vabastamine nii kaua aega võtab, miks erinevad pooled sellega rahul pole, miks asi ei toimi, võibolla saab hoopis teistmoodi? Pealegi jäävad alati üles kahtlused, kas reklaamist loobumise hind ja tingimused ikka olid õiged ja kas nad on õiged ka mõne aja möödudes.
Aga kui loobuda eelnevalt lühinägelikust lähenemisest ja hakata hoopis nn turuhinnaga ja konkursside kaudu müüma ETV saateaega teistele oma saadete (sh reklaamide) ilmutamisest huvitatud firmadele jms. Samas oleks vaja TV reklaamituru korrastamise ja subsideerimissüüdistuste «maandamiseks» keelata reklaam riigi finantseeritaval saateajal. Riik tellib saated ning avalik-õiguslik saatemaht on just nii suur, kui riik tellida jaksab.
Loomulikult on riigi tellitavate nn avalik-õiguslike saadete suunitlust õigus riigil vastavalt ka juhtida - määratleda saadete sisu, suunitlus, maht jms. On ju praegune ETV kulude-tulude tasakaalustamine õnnestunud vaid omasaadete mahu vähendamisega.
ETV finantseerimine toimuks endiselt pikaajaliste tellimuste alusel, aga ETV on juba varakult teadlik tellitavatest saadetest ja müüdavast ajast. Viimane on siis ka tema lisatulu allikas.
Aga miks peaks üleüldse TOETAMA ETVd kui avalik-õiguslikku televisiooni? Eesmärgiks on ju mitte TV saatejaama ja kanali omandamine ning haldamine (ning selle ellujäämise eest võitlemine), vaid avalik-õiguslike saadete edastamine.
Mõistlikum oleks asuda nn tellijate pool, kus erinevad telekanalid konkureerivad nn riigitellimuse eest. Riik tellib avalik-õiguslikud saated, analoogselt igasuguse muu tellimusega, määrab nende sisu ja suunitluse. Praeguse ETV töötajate tuumikust võiks kujuneda projektijuhtide institutsioon, kes määratleb ja vahendab riigi tellimuse, kontrollib selle täitmise kvaliteeti jms. Muu (materiaalse) osa ETVst võib julgelt müüa ning selle rahaga maksta kinni nii ETV võlad kui ka Eurovisiooni.
Aarne Leisalu