Kogu oma ametiaja jooksul komisjoni asepresidendina teabevahetusstrateegia ja institutsioonidevaheliste suhete alal olen toetanud kodanike õigust olla rohkem kuuldaval ja tegutsenud sel eesmärgil. Olen pidanud tähtsaks selgitada paremini inimestele, kuidas mõjutavad komisjoni otsused ja algatused nende igapäevaelu ning rõhutanud vajadust olla inimestega ühenduses kohalikul tasandil. Demokraatia on tähtis sõna. Meil on vaja Euroopas tugevamat demokraatiat, mille abil saaks oma hääle kuuldavaks teha suurem arv kodanikke. Selles aitab meid Lissaboni leping.
Kodanikualgatus toimib riiklikul tasandil juba mitmes liikmesriigis, nagu Austrias, Itaalias, Ungaris, Hispaanias, Madalmaades ja Portugalis. Euroopa tasandil on hiljaaegu toimunud mitu tõeliselt üleeuroopalist poliitilist kampaaniat, kus on õnnestunult allkirju kogutud. Toome näiteks Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi korraldatud kampaania «1million4disability», mille eesmärk oli tõhusa seadusloome kaudu parandada puuetega inimeste õigusi ning võidelda igasuguse puuetega inimeste õiguste eiramise vastu.
Ametlikult ei ole Euroopa kodanikualgatust veel olemas. Kuna me oleme jõudnud uue lepingu jõustumisele väga lähedale, on tähtis luua see uus demokraatia tööriist nii, et see oleks kättesaadav, läbipaistev ja kasutajasõbralik. Tuleb seada kindlad eeskirjad kodanike kampaaniate kohta, et need oleksid tõhusad.
Lissaboni lepingu järgi võivad miljon kodanikku, kes esindavad olulist osa liikmesriikidest, taotleda, et komisjon esitaks oma pädevuse piires ettepaneku teatavas valdkonnas. Kuigi lepingu sätted on selged, jäävad mõned tähtsad praktilised küsimused lahtiseks. Mida tähendab täpsemalt «oluline osa liikmesriikidest»? Kas kodanikualgatusest osavõtmiseks peaks inimene olema 18-aastane? Kuidas saaks uus meede toimida tõhusalt nii, et see ei oleks liiga bürokraatlik või keeruline? Kuidas me saame selle teha igaühele kättesaadavaks nii, et seda ei kuritarvitataks ja et allakirjutanud tegelikult oleksid olemas?