Ühe meediamulli anatoomia

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ilmar Raag
ETV

Üleeile õhtul vaatasid inimesed nii Eesti Televisioonis kui ka valitsusasutustes üksteisele hämmelduses otsa: «Ka me tõesti mõtleme ja tahame seda, mida meedialaviin näib kinnitavat?» Ei. Õigus oli Kaarel Tarandil: tekkinud olukorrast saab kahju nii valitsus kui ka ETV. Kuidas aga sellise olukorrani jõuti?

Aare Urm võttis aasta tagasi vastu ETV juhtimise usuga, et riigiga koostöös likvideeritakse endisest juhtkonnast jäänud pankrotiolukord. Seejuures oli palju hoiatajaid - ei uus ETV juhtkond ega ka uus ringhäälingunõukogu pääse sama kergelt maksumaksjale tekitatud miinuse miljonitest, kui seda õnnestus teha eelmisel juhtkonnal.

Eesti Vabariigi eneseteadvusele on pidevalt olnud pinnuks silmas teadmine, et kuhugi kaotatud 10 miljoni dollari või ETV 50-60 miljoni miinuskrooni eest ei ole kedagi vastutusele võetud. Kas siis keegi ei vastutagi avaliku sektori ämbrite eest? Urm, pane tähele, kui midagi sarnast juhtub, siis nülitakse su nahk elusalt.

Kõikide imestuseks olukord ETVs stabiliseerus. Kulud ja tulud viidi tasakaalu, juhtimisstruktuur nüüdisajastus. Jäi üksnes suurim küsimus: kuidas lahendada minevikuvõlad?

Mõne eraettevõtte loogika kohaselt oleks strateegiliselt vajaliku tütarettevõtte kahjum lihtsalt alla neelatud. Nagu seda teevad Eesti erakanalite välisomanikud. Urmi plaan oli aga otsekui oravaerakonna suust kukkunud: riik ei peagi mingit lisaraha välja käima, vaid ainult pankadele laenugarantiid andma.

Urmi meeskond võttis endale selge lubaduse: tulevastest tuludest organisatsiooni majandusliku efektiivsuse tõusu arvel miinused ise tagasi maksta. Iseküsimus on selle plaani teostatavus. Ühelt poolt peaks ETV näitama, et suudab ennast vastavalt juhtida, teiselt poolt peab riik garanteerima stabiilse finantseerimisskeemi.

Jaanuaris pani ETV kokku käesoleva aasta eelarve. Ringhäälingunõukogu lasi seda paar korda ringi teha. Eelarve nägi ette refinantseerimislaenu võtmist aprillis. Pangad andsid juba varem mõista, et ETV varad ei ole neile piisav tagatis - on vaja riigi garantiid.

Et edasine plaan oleks veelgi selgem, valmis ETV-l märtsis viie aasta tegevuskava. See nägi ette ka maja mahamüümist, kesklinnast väljakolimist ja uude digitaaltulevikku investeerimist. Ringhäälingunõukogu kiitis plaani heaks. Samal ajal oli selgeks saanud, et ETV on ka tänavu esimese kolme kuu jooksul eelarve tasakaalust kinni pidanud.

Kuna ETV peamine partner riigiga suhtlemisel on ringhäälingunõukogu, siis olid tegevuse piirid suhteliselt selgelt ette antud. Selles valguses rabasid avalikkust välguna rahandusministeeriumi pressiesindajate avaldused, millest selgus peamiselt, et nad ei ole ETV tegevuskavadega ega ka meediaettevõtte spetsiifikaga ennast kurssi viinud.

Õhus lendasid kulunud, kõikjale sobivad laused: «Eelarve ei ole läbipaistev jne.» Keegi ei lasknud ennast sellest oluliselt segada, kuna nii rahandusministeeriumi kui ka Eesti riigi eelarvet peetakse läbipaistmatuks. Ilmselt pidi olema ainult aja küsimus, mil läbirääkimiste teel asjad selgeks räägitakse.

Kui aga mai keskel Siim Kallase kontor teatas, et 77 miljoni garantii andmist ei peeta otstarbekaks, hakkasid stabiilsuse saavutanud ETV rahandusinimeste käed värisema. Seda enam, et spekuleeriti valitsuse lõhkiminekuga, mis oleks tähendanud, et igasuguse laenu saamine oleks määramatuks ajaks edasi lükkunud.

Ülitundliku närviga reklaamiandjad lõid samuti kohe kõhklema. Nende jaoks oli sõnum selge: valitsus tahab ETVd põhja lasta. ETV tulude prognoos hakkas kevadise lumena sulama. ETV omanik ehk riik oli andnud märgid, et on otsustanud oma nööri mööda jooksvale koerale jalaga anda. Tagantjärele on ka kinnitatud, et tegemist oli kommunikatsioonivigadega, kuid kahju oli juba tehtud.

Alates poolest maist oli ETV oma omaniku suvast asunud tootma kahjumit. Juhul kui see jätkub, jõutakse aasta lõpus juba märkimisväärse summani. Siis on avalikkusel täielik õigus küsida: «Mis õigusega te, kretiinid, vaatasite pealt, kuidas teil kahjum suurenes?» Kes annab ETV-le õiguse kahjumit suurendada?

Õige. Tõmmake nüüd programmi kokku. See aga tähendab ka reklaamikulude vähenemist, mis omakorda tähendab taas suuremat eelarve tasakaalustamatust.

ETV ei ole iial tõsiselt arutanud pildi kaotamist ekraanilt või Eurovisiooni mittekorraldamist. Kuid suure eurovõidu eufoorias korjas ETA üles vildakalt öeldud lause ja tegi sellest pommuudise : «ETV keeldub Eurovisioonist.»

Seda süüdistuste laviini, mis järgnes, ei osanud keegi oodata ja meedia oli agaralt valmis iga ETV ja valitsuse palliveeretamist rahvusliku masohhismi õhinas aina suuremaks meediamulliks puhuma.

Mis nendest pooltõdedest ja demagoogiast alles jääb? Pärast Kallase avaldust, et ta toetab Eurovisiooni läbiviimist, ei ole vist kahtlust, et ETV saab rahuliku südamega EBU-le järgmisel teisipäeval vastata jaatavalt. ETV programmile ja eelarve tasakaalule on antud hoop, mida maksumaksja peab nii ehk teisiti alla neelama. Mida me sellest õpime?

Tagasi üles