Valgust ETV ekraanile

Daniel Vaarik
rahandusministeeriumi nõunik

Vaidlused Eesti Televisiooni rahastamise teemal on sädemeid pildunud juba rohkem kui kaks aastat. Nagu näeme osapoolte argumentidest, pole Eesti Televisiooni rahastamine kellegi arvates üksnes ühe asutuse ülalpidamise küsimus.

ETV juhtkond räägib avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatusest - kogu maailmas arusaadavast mõistest, millest ei saa aru ainult türannid. Ringhäälingunõukogu räägib eesti kultuuri ja iseseisvuse jätkumisest. Ka see on tugev põhiväärtus, mida on raske kahtluse alla seada. Valitsus aga räägib ETV kulude läbipaistvusest, mis on seotud hea valitsemistava ning maksumaksja raha eest vastutamisega. Valitsuse argument on samuti õilis. Avatuse ja läbipaistvuse ideaalid silme ees, ongi valitsuse rahandusametnikud kaua ja pidevalt tagasi lükanud ETV rahataotlusi.

Läbipaistvuse idee ei tähenda valitsusele sugugi seda, et avalik-õigusliku televisiooni eelarvet peaks kontrollima poliitikud. Läbipaistvus tähendab seda, et eelarve peaks olema nähtav ja mõistetav ühiskonnale. Avatus ei tähenda ainult seda, et riigitelevisiooni eelarve ripub üleval internetis, vaid ka seda, et eelarve teemal küsimusi esitav ajakirjanik saaks detailsed vastused palju keerulisematele küsimustele - näiteks, milleks kasutab ETV palgatud suhtekorraldusfirmat või milline on juhtkonna liikmete palk, komandeeringurahad, palju maksavad lennukipiletid ja nii edasi.

Läbipaistvuse nõudmine sellisel määral võib tunduda ehmatava lihtsustusena, kuid meenutagem, et samalaadsed probleemid eelnesid ka riigiametnike palkade avalikustamisele ning paljudele teistele avalikustamisotsustele riigi enda minevikus. Tegelikult taandub ju kõik lihtsalt sellele, et seni kui pole vastuseid küsimustele, mida ETV tegelikult teeb, on ühiskonnal raske anda talle ka raha juurde.

Läbipaistvuse idee võib tunduda valena ka neile, kes arvavad, et turul tegutseva ettevõttena peaks Eesti Televisioonil olema oma ärisaladused. Ent saladuste taha ei saa tänapäeval peituda isegi suured erasektori äriettevõtted. Ainuüksi börsireeglid nõuavad börsil osalevatelt firmadelt avatust juba väga paljudes küsimustes.

Paljude ettevõtete puhul, eriti näiteks kindlustuses või panganduses, soovivad avatust näha nii kliendid kui partnerid, rääkimata aktsionäridest. Seda on siiski vähem kui nõutakse riigiasutustelt, kuid siiski rohkem, kui oleme nõudnud Eesti Televisioonilt.

Suurbritannia avalik-õiguslik meediakanal BBC pühendab läbipaistvusele terve alalõigu oma aastaülevaates. Avalik-õigusliku programmiedastajana näeb BBC vajadust järgida kõrgeimaid infoedastuse läbipaistvuse standardeid. Näiteks on BBC võtnud endale kohustuse järgida Londoni Börsi poolt börsiosalistele kehtestatud raamatupidamislikke ning info edastamist puudutavaid reegleid. Sellega deklareerib organisatsioon, et peab end vastutavaks rahva raha kasutamise eest, nagu eraettevõtted peavad end vastutavaks aktsionäride raha kasutamise eest.

Iseenesest ei lähe avatuse idee vastuollu ei ETV sõltumatuse ideega ega ka ringhäälingunõukogu argumentidega rahvuskultuuri järjepidevusest. Vastuolu ETV rahastamise ümber on tekkinud pigem vastastikusest usaldamatusest ning sellest, et raha jagamise traditsioonid ei taha kergesti muutuda. Rahandusministeeriumi arvates peavad aga vanad tavad muutuma ning iga raha jagamise otsus peab olema teadlik.

ETV kiituseks tuleb öelda, et viimasel ajal on see organisatsioon astunud mitu sammu oma eelarve läbipaistvuse suurendamiseks. Televisioon avaldab oma kodulehel 2001. aasta eelarve tulu ja kuluartiklite kaupa ning on viimasel ajal oluliselt rohkem edastanud enda kohta käivat finantsinformatsiooni. Nii oli ka rahandusministeeriumil lihtsam soovitada valitsusel anda ETV-le 37 miljonit krooni lisaraha ning nii saame edasi minna ka järgmise aasta rahastamisest rääkides.

Seega soovime üksnes valgust ETV ekraanile. Ja kummalegi poole ekraane.

Samal teemal: Raivo Suni «Usalduskriis segab ETV arengut», PM 22.05.