Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Kirjad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöördumine Vabariigi Presidendi ja avalikkuse poole

Meie, Tallinna Reaalkooli, Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased, kes me oleme õppinud nendes kultuuritraditsioonide poolest tuntud koolides, tunneme tõsist muret praeguse põlvkonna noorte kõlbeliste ja aateliste veendumuste kujundamise pärast. Oleme seisukohal, et tuleb kuulutada sõda hälbelistele tendentsidele noorsoo väärtushinnanguis ning hoiakuis, mis viitavad nii kooli kui ka kodu eetilise ja isamaalise kasvatuse vaegusele.

Meid alarmeerib alaealiste hulgas levinud koolieitus, hulkurlus, kuritegevus, narkomaania ning nende nähtuste pidurdamatus. Paraku ei ole koolid ega õpetajaskond seni suutnud kasvatuslikult ennetada ühiskonnas vohavaid pahesid. Selleks vajame otsustavamaid meetmeid.

Pöördume kõikide koolide vilistlaskogude poole, et nad ühineksid käesoleva üleskutsega. Laste ja noorte kasvatuse puudused tuleb tõsta üldsuse ja riiklike instantside vaatevälja.

Meie vilistlaste hulgas on arvukalt kultuuritegelasi, teadlasi, haritlasi erinevatelt elualadelt, kes mäletavad ja oskavad hinnata sõjaeelse vabariigi koolihariduslikke ja kasvatuslikke väärtusi. Tuginedes oma elukogemustele möödunud keerulistel aegadel ja endise ning praeguse koolihariduse võrdlevale vaatlusele, väidame, et vajalik oleks taaselustada mõndagi unarusse jäetut.

Igal demokraatlikul endast lugupidaval maal on oma traditsioonid ja eelistused noorte isamaa-armastuse ja kodaniku-kohustuse kujundamisel, ka Eesti Vabariigil. Väga tähtis oleks korraldada üldhariduskoolides riigikaitseõpetus, mille sihiks peaks olema kaitseteenistuslik ettevalmistus koosluses kodanikuõpetusega. Kahjuks pole seni seda suudetud kõikides koolides kehtestada. Sellega elustuks kindlasti meie rahva poolt ammu omaks võetud ja seni siiski meeles peetud Vabadussõja vaim!

Arvame, et kasvava põlvkonna mõjustamiseks peaks riik oma keskasutustega koos kiriklike ja noorteorganisatsioonidega olema pidevalt tegev. Eriti tervitatavad on vastavad algatused Vabariigi Presidendi poolt.

Enno Soonurm, Gunnar Kilgas, Ilmar Pihlak
(Tallinna Reaalkooli vilistlased);
Edgar Lamp, Kaljo Villako, Ain Kaalep
(Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased);
Ruudi Toomsalu, Jaan Kross, Arvo Putmaker, Leo Tõnisson
(Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased)

Skinhead’ide oht

Skinhead’ide probleem on kindlasti olemas ja muutub lähemas tulevikus Eesti edasise avanemisega maailmale suuremaks. Kes peaks nendega tegelema, on samuti teada - politsei tänaval toimuvate korrarikkumistega ja kaitsepolitsei kui organ, mis peab preventiivselt jälgima ekstremistlike organisatsioonide tegevust.

Kas need on skinhead’id, antiglobalistid või kaosepäevade korraldajad, pole nii oluline. Oluline on see, et jälle tekivad grupid, mis probleemide lahendamise ainsa teena näevad vägivalda. Juba valmis skin’i ümberpööramine on palju raskem kui noortele demokraatlike reeglite õpetamine.

Kui aga sel alal edu ei saavutata ja sotsiaalteadlaste hoiatused kahe Eesti tekkimisest õigeks osutuvad, kasvab ainult jõu kasutamisele orienteeritud inimeste arv edasi.

Aarne Kasikov,

Tartu

Kas linnapea A. Ansip valetab?

Lugedes Tartu Postimehest artikleid Tartu linna soojamajandusest (PM 2.04., 9.04., 11.04., 17.04., 23.04.), võib järeldada, et vaidlus lokaal- ja tsentraalkütte olemuse üle on ainult kattevarjuks mõningate poliitikute ja poliitiliste grupeeringute jõuproovidele ja isiklikele ambitsioonidele.

2. aprillil tsiteeritakse linnapea Andrus Ansipit: «Tartus pole kaugkütte hinnad muutunud alates 1996. aastast ja soojamajanduse ostu-müügi lepingu järgi on see nii ka järgmised kolm aastat.»

Kuid juba sel ajal oli teada, et umbes kolmandiku Tartu linna kaugküttesüsteemis (Tam- me Soojus AS) toodetava soojuse hinnaks on alates 01.10.2001. a 391 krooni MWh eest (Tartu Energia ASil veel 334 kr), lisandub 5% käibemaksu ja soojussõlmede rekonstrueerimise tasu. Kui just tahetakse rääkida soojamajandusest, tsentraal- ja lokaalkatlamajadest, siis võiks siiski võtta aluseks argumenteeritud üksikasjalised faktid ühe või teise süsteemiga toodetud soojuse hindadest, omahinna perspektiividest, majandamisest jne.

Mitte pugeda termini «ärisaladus» taha. Kasutame poliitilised udutamised kütteainena olenemata sellest, kas tsentraal- või lokaalkatlamajades.

Jüri Raidväli, Enno Erstu,

Tartu

Lapsed - tasuta rämpsukorjajad?

Mida vähemaks lapsi jääb, seda ükskõiksemaks muutub ühiskond nende elu ja ärakasutamise suhtes. Lapsed on Eesti turumajanduses ainuke tasuta tööjõud, ning neid kasutavad saamamehed rüütavad nende töö ühiskonnakasuliku töö rüüsse, et vähem kritiseerijaid oleks.

Maanteede ääri ei reosta lapsed, vaid täiskasvanud, ning täiskasvanute kohus oleks see rämps sealt ka koristada. Kevadkuul võiksid teedevalitsuse töötajad ja «projektijuhid» ise olla teedel ja kindaid ja kotte pakkudes kutsuda autosõitjaid teeääri oma rämpsust puhastama. Oleks võimalik ka kokkulepe autoomanikega, et ühel kevadkuul lisatakse autokütusele mõningane «saastelisa» ning selle eest palgatakse maapiirkondade töötuid koristama.

Rämpsuloopimist oleks võimalik ära hoida või vähendada ka sellega, et paigaldada rämpsuloopijatele teede äärde mõnekümne kilomeetri vahega kastkonteinerid, kuhu nad saaksid oma prahti visata. Nii või teisti tuleb ju ka laste kogutud praht tasulise transpordi abil ära viia.

Ago Teder (isa ja vanaisa),

Tallinn

Kust saada abi?

Olen 28-aastane kahe lapse ema. Noorem on kolme- ja vanem viieaastane. Käin tööl ja minu palk on umbes 3000 krooni, minu mehe palk on 6000 krooni.

Riik süüdistab noori, et need ei taha lapsi muretseda. Arvutagu nad aga ise.

Meie pere sai lastetoetusi kuni noorima lapse kolmanda sünnipäevani 1275 krooni. Ja siis, palju õnne, laps on kolmeaastane ja pangaarvel on 1275-900=375.-

Meie selle kuu lasteaiaarve oli kahe lapse pealt 444 krooni. Ja seal sees on ka veel soodustus. Kui lasteaed annab täie rauaga, siis on arve isegi kuni 1000 krooni. Aga kui ma peaksin veel koduseks jääma?

Huvitav, millised reaalsed arvutused nende toetuste taga on? Oleme abikaasaga arutanud küll kolmanda lapse saamist, aga see tähendaks automaatselt kahe olemasoleva lapse võimaluste piiramist.

Lisaks muidugi eluaseme-probleemid. Elame Mustamäe kahetoalises üürikorteris, kus lastele ju praktiliselt ruumi ei ole. Jah, ma tean, et tegelikult läheb meil veel hästi. Et on olemas veel palju raskemas olukorras peresid.

Palun, kallid riigivalitsejad, võtke midagi kiiresti ette, küll iibetõstjaid juba leidub. Äkki keegi ka vastaks sellele kirjale.

Triin,

28-aastane kahe lapse ema

Kommentaarid
Tagasi üles