Seagripp on tegija.

FOTO: Urmas Nemvalts

Pealkirjas nimetatud kolmikust on kaks, seep ja taskurätt, tervisekaitse soovitatud seagripi-vastaste relvade nimekirjas. Küüslaugu söömisest ka ilmselt midagi halba ei sünni. Haige jäägu koju ja teised hoidku temast eemale.



Soomlaste kombel arstijärjekorras seista pole põhjust, sest Eestis vaktsiini ei ole.


Aga see tuleb sotsiaalministri väitel kolme kuni viie nädala pärast. Tänu sellele, et rikkad riigid, kes on endale ravimifirmadelt igaks juhuks vaktsiinide eelisjärjekorra ostnud, ei vajagi seda nii palju, kui nad esmalt arvasid.



Õnneks pole seagripp osutunud nii ohtlikuks, kui mõned veel kevadel pelgasid, kui haigus lõunapoolkeral levima hakkas. Ent mis oleks, kui oleks nii, et Saksamaal, Hollandis ja Soomes läheks tarvis igat tellitud vaktsiinidoosi? Lihtne vastus on, et siis poleks Eestil seda oma inimeste jaoks kusagilt osta. Praegu pole kellelgi võimalik ka ennast oma raha eest seagripi vastu vaktsineerida lasta.



Norides võiks öelda, et meie riskigruppi kuuluvaid inimesi vaktsineeritakse järelikult mõne aja pärast tänu sellele, et seagripiks hüütud haigus polegi väga ohtlik.


Sisuliselt tuleb hetkel muidugi hakkama saada reaalse, mitte hüpoteetilise probleemiga. Sotsiaalministeeriumi tuleb praegustes oludes kiita vaktsiini hankimise püüdluste eest. Loodetavasti võime kevadel kergendunult öelda: hea, et nii läks.



Pikemalt ette vaadates oleks muidugi vajalik, et tervishoiu asjatundjad vastaksid küsimusele, mis saaks siis, kui tegu oleks tõesti väga ohtliku viirusega ja vaktsiini saamine oleks elu ja surma küsimus. Mis oleks rikaste riikide kasutatava «kindlustuse» hind Eesti jaoks ja kas seda on mõtet maksta? Seagripi tekitatud ärevus tagab just praegu avalikkuse tähelepanu selliste valikute sisule ja hinnale.



Tuleme nüüd tagasi selle juurde, mida igaüks meist teha saab. Käsi tuleb tihti pesta selleks, et ise mitte nakkust saada. Aevastades peab suud varjama, et mitte teisi nakatada.


Haigetest tuleb vähemalt meetri kaugusele hoida ning ise haigestudes koju jääda ja arstile helistada.



Kuigi haiguspäevade eest raha maksmine muudeti sel aastal ebasoodsamaks, loodame väga, et inimesed suudavad nii töötajate kui tööandjatena asja siiski mõistusega võtta. Haigena tööl olles ohustab inimene nii ennast kui teisi ja isegi kõige rahakesksemalt mõtlev tööandja võiks sellest aru saada. Kui mitte muidu, siis võimalike kulude ja tulude arvestuse järgi.