Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv.

FOTO: Peeter Langovits

Ebakorrektne oleks raudkindlalt väita, et spordiselts Kaleviga juhtunus – võlgades ja väärtuslike objektide kaotamises – on süü praegusel juhatusel või tegevjuhil, see peaks olema politsei uurida ja kohtu otsustada. Seepärast ongi arusaamatu, miks Kalevi liikmed pole veel vastavate organite poole pöördunud.



Sest vaadates, kuidas spordiseltsi tippjuhtkond mängib eestlaste jaoks suure emotsionaalse väärtusega objekte – näiteks Kalevi spordihalli – ärimeeste kätesse, tunned hinges kahtluseussi näksimist. Kui aga selgub, et ostja on samal ajal justkui ühiskondlikus korras spordiseltsi tegevjuhtimist nõustav härrasmees, ampsab seesama ussike juba hingest suure tüki.



Mida põhjalikumalt Kalevi viimaste aastate tegutsemist jälgida, seda valusamat närimist tunned. Spordiseltsi juhatusse kuuluvad ju haritud ja targad inimesed.



Seega näib vähetõenäoline, et nad ei märganud, kuidas Kalevi endine tegevjuht Rein-Vello Ojavere Eesti mõistes ülisuurt organisatsiooni hävitas. Seda enam, et leidus inimesi, kes üritasid pimedat mänginud juhatust toimuvast valgustada. Laastamistööl lasti siiski jätkuda.



Kui lõpuks polnud enam pankrotieelset majandusseisu võimalik varjata, lubas aga seesama pime juhatus Ojaverel suurema kärata oma tööpostilt lahkuda. Juhatusest tagandamise põhjuseks toodud moraalse kahju tekitamine võrdub aga pahandust teinud lapsele nahatäie asemel kreemikoogi ostmisega. Pole siis ime, et kuluaarides peetakse Ojaveret mõne juhatuse liikme tankistiks.



Kalevi spordihall on läinud, nagu ka selle kõrval asuv magus kinnistu ning kesklinnas paiknev peahoone. Jutud nende võimalikust tagasiostmisest näivad esialgu utoopiana. Kuid Kalevil on veel väärtuslikku vara – kas ka kõik ülejäänu parseldatakse hämarate tehingute abil maha ning Kalevi enda allorganisatsioonidele jäävad tühjad pihud, selgub ehk juba kolmapäeval spordiseltsi üldkogul. Juhatuse tegevusele rohelist tuld näidates tundub see tõenäoline.



Tekkinud seisus oleks kõige õigem Eesti spordisüsteemi mittesobiva ühingu tegevus lõpetada, müüa kõik varad, maksta võlad ning ülejäänud raha jagada allorganisatsioonidele. Siis saaksid tekkivad väikesed Kalevid, stardiraha taskus, iseseisvate klubidena puhtalt lehelt alustada. Kiivalt kogu Kalevit enda haardes hoides annavad aga praegu tüüri juures olevad inimesed signaali, et spordi edendamisest rohkem huvitab neid kinnisvaraarendaja roll. Vähemalt seesama kahtluseuss hakkab seepeale jälle valusalt närima…