/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2009/11/06/262359t1h1c98.jpg)
Linnaõhk on tiine pahameelest, et sotside valija saab Tallinnas soovimatult ka Keskerakonna juhi Edgar Savisaare. Kuid sel medalil on ka teine külg: Savisaart valinud Lasnamäe rahvas saab kaasa Jüri Pihli, kes pronksööl politseid kamandas.
Reisisaatja lasnamäelastele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pihl ja pronksöö on küllalt kõva pähkel seedida sellele osale valijaist, kes peamiselt Venemaa meediaruumi levialas elab. Venemaa Kremli-meelne portaal Regnum jõudis eile näiteks tiražeerida «ekspertarvamust», et riigiduuma väliskomisjoni esimees, Ühtse Venemaa partei kõrge poliitik Konstantin Kossatšov peaks tagasi astuma, kuna ta on kaitsnud partnerlussuhet Keskerakonnaga. Viimane aga, hoolimata oma absoluutsest enamusest Tallinna volikogus, ei anna jutuks olevat Tallinna abilinnapea kohta mitte inimesele, kes esindaks venekeelset elanikkonda, kellele partei oma enamuse eest üldse tänu võlgneb.
Ei, vaid koht läheb Pihlile, kes – Vene portaali sõnastuse kohaselt – pronksööl süütuid inimesi kumminuiadega reisisadama D-Terminali ajas.
Järgmisel nädalal kinnitatakse volikogus – lisaks linnapea valimisele – ka linnavalitsuse koosseis, mille hääletus peaks olema avalik. Saab näha, kui üksmeelselt Keskerakonna suuresti vene kodukeelega fraktsioon Pihliga linnavalitsuse poolt hääletama nõustub – kas püsib Keskerakonna tuntud headuses punase-rohelise pliiatsi distsipliin või leidub ka neid, kes peavad Pihlile poolthääle andmist oma valijate reetmiseks ega jäta seda enese teada.
Igatahes illustreerib see näide tõika, et SaPi koalitsiooni sünd Tallinnas jagab arvamuste spektrit laiemaltki kui sotside Marju Lauristini ja Hannes Rummi kindlasõnaliselt, ent siiski korrektselt esitatud lahkarvamused liidu mõttekusest ning mõjust Eesti poliitikale. Hinnangud Pihli tulevasest rollist Savisaare linnajuhtimises algavad Kranaadi kuulutusest Edgari saapapuhastaja kohale ja Kivisildniku mõtteist poliitkerjuste almusepalumise kohta ning jõuavad skaala teises otsas välja Moskva hämmelduseni, miks küll venekeelsete eestvõitlejana esinenud Savisaar on asunud soojendama Pihli-taolist «barbarit».
Tegelikult saanuks sotside toetajad 18. oktoobri valimistulemuste põhjal Tallinnas Savisaare nagunii. Selles osas Pihli samm eriti olukorda ei muuda. Kui tol ööl Keskerakonna delegatsioon Jüri Ratase ja Ain Seppiku näol sotside peopaigast lahkus, peegeldus Pihli näol juba sügav mure: nii ebavõrdse tulemuse pealt läheb Keskerakonnal ja sotsidel ühise linnavalitsuse tegemine väga keeruliseks.
Nagu järgnenud nädalatega on ilmnenud, Pihl vähemalt raskuste osas ei eksinud. Järelikult olid seda liitu kokku surunud tõmbejõud ikkagi äärmiselt tugevad, olgugi et ühelt poolt oli tegu mõnevõrra hädavajadusega, aga teiselt poolt tulid mängu pikemad ja strateegilisemad kaalutlused.
SaPi koalitsiooniga algab katse mängida ümber Eesti poliitika viimase aastakümne põhiskeemi. Pihli eilne kiri Rahvaliidule, milles viimase liikmeid ülivõrretes kiidetakse, näitab, mis on kaardil.
Kes paneb kokku Andrus Ansipile ja Mart Laarile vastanduva jõu 2011. aasta kevadeks? Loogika ütleb, et Savisaar, kuid Pihl ilmselt ei soovi olla sel teekonnal üksnes reisisaatja rollis. Igal juhul seisavad poliitikas ees huvitavad ajad.