Eda-Liis Kann, ETA Interactive majandustoimetus
Milline on tegelik vaadatavus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti nelja telekanali ETV, TV 3, Kanal 2 ja TV 1 vaadatavus, vaatamisele kulutatud aeg ning vaadatuim saade on valdkond, mida uuritakse väga pingeliselt iga päev.
Teleuuringute koostaja - nüüdsest ühinenud Emor ja BMF - on juba aastaid viinud läbi teleuuringuid samadel alustel, kuid tänaseni pole rahvale ega ajakirjanikele päris selge, mida uuring näitab.
Televisiooni puhul mõõdetakse kanalite väärtust kahe näitaja põhjal: telekanali vaatajate hulk ehk vaadatavus (reach) ja telekanalite jälgimise keskmine osakaal kindlal ajaperioodil kõigi Eestis levivate telekanalite, sh ka video, kaabel- ja SAT-TV seas (share).
Mõlemaid uuringuid tuleks vaadata eraldi, sest uurimisobjektid on erinevad: ühel juhul kogu vaatajate osakaal - objektiks kõik Eesti televaatajad, teisel juhul konkreetselt telekanali vaadatavus ehk kui palju erinevaid inimesi vaatas telekanalit antud ajahetkel.
Pidevalt leiab aga uudiseid pealkirjadega, kus üks või teine telekanal on vaadatuim, kuid uudise sisu räägib hoopis telekanalite vaatamisele kulutatud aja osast ehk vaatajate osakaalust.
Televaatajate osakaalu puhul tuleb arvestada ka seda, et üheks oluliseks teguriks on kogu teleprogrammi pikkus, mistõttu pole telekanalid osakaalu võrdluses päris võrdsed.
ETV alustab saadete edastamisega tööpäevil kella 13-15 ajal ning nädalavahetusel kella 7-8 ajal hommikul. TV 3 käivitab programmi tööpäeviti aga juba enne kella 7 ja nädalavahetusel pisut peale kella 7 hommikul. Kanal 2 alustab programmi näitamist tööpäeviti kell 7 ja nädalavahetusel kell 9 ning TV 1 tööpäeviti kell 6 ning nädalavahetusel kell 8.30.
Seega pole midagi imestada, et TV 3 vaatajaid oli aasta lõikes ETVst rohkem, sest kolm telekanalit, sh ka TV 3, korjavad poole päeva jooksul osakaalu (share) suurust ning siis võrdlevad seda ETV osakaaluga (share), mis on kuue kuni kaheksa tunni võrra lühem. Siinkohal tuleb nentida, et see on ETV enda asi, et nad alles poolest päevast tööle hakkavad, kuid see ei anna veel teistele telekanalitele õigust eri numbrite võrdluseks ja ETV seljatamisega uhkustamiseks.
Kui aga vaadata telekanalite detsembrikuu vaatajate osakaalu (share), oli see ETV puhul 13,4%, ORT Balt 12,1%, NTV 11,8%, TV 3 10%, RTV 8,9%, Kanal 2 7,5% ja TV 1 5,1%. Drastiliselt ETV kasuks pööravad aga numbrid siis, kui vaadelda nn prime timei, kus telekanalid toodavad omasaateid ja kus ETV on juba aastaid liider olnud. Tahes-tahtmata ei suuda eratelekanalid toota sellisel tasemel programmi, nagu pakub riigi toetusel olev avalik-õiguslik telekanal.
Samuti pöörduvad näitajad oluliselt ETV kasuks, kui kitsendada auditooriumi kõrgema hariduse või sissetuleku järgi. Kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridusega inimesed vaatavad lõviosas ETVd. Eratelejaamad aga löövad ETVd nooremate ja ülejäänud sihtrühma hulgas, kuna nende trumbiks on head filmid, seriaalid ja telemängud, mida ETV endale lubada ei saa.
Seega saab teleuuringu numbritega lõputult manipuleerida ja väänata neid täpselt sellises suunas nagu ühele või teisele telekanalile just kasulik. Samas tuleb arvestada, et kuigi iga kanal konkureerib teleauditooriumi pärast, mille suurus Eestis on 1,2 miljonit inimest, on sihtgrupid erinevad ning võrdlusmomenti nende vahel ei ole - nii nagu ei saa ka särki võrrelda sokkidega.