Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eero Merilind
Nõmme Perearstikeskuse perearst
Eelmise aasta lõpus räägiti ajakirjanduses palju tervishoiukorralduse pahupoolest, sellest, et haigekassal oli eelmisel aastal raha otsas ja inimesed pidid kannatama ravijärjekordades, et peaarstid ei oska tööd planeerida ning poliitikud ei julge teha radikaalseid otsuseid jne.
Sellel aastal tundub kirgi üles kütvat eelkõige perearstireform Tallinnas. Palju on jäänud arusaamatuks või segaseks.
Perearstina töötades jääb tunne, et infopuudus on kunstlikult tekitatud, et inimesi segadusse ajada ning sellest segadusest profiiti lõigata.
Perearst on eriettevalmistuse saanud arst, kes peaks toime tulema 70-80% inimestel esinevate haigustega. Perearsti ülesandeks on kõikide haiguste korral diagnoosi püstitamine, vajalike uuringute tegemine ja ravi määramine.
Tõsiste haiguste korral annab perearst saatekirja erialaspetsialisti juurde, kes täpsustab diagnoosi ja saadab ravijuhised perearstile tagasi. Perearst jälgib haiguse kulgu, korraldab vajalike uuringute tegemist ja annab vajalikke soovitusi. Perearst ei tegele ainult konkreetse haigusega, vaid vaatab inimest kui tervikut, teda huvitab nii haigusest jagusaamine kui ka õnnestumised näiteks koolis või tööl.
Perearsti saab valida isikliku sooviavalduse kirjutamisega perearstile. Inimestele, kes ei ole soovinud või osanud endale ise perearsti valida, on Tallinnas perearst määratud sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja käskkirjaga. Määratud perearsti saab teada Tallinna linnavalitsuse infotelefonil 640 41 41 või hanza.neti ja U-Neti e-teenuste või lisateenuste akna vahendusel internetist.
Eriarstide juurde pääsemiseks vajaliku saatekirja mõte on sihipärasema tulemuse saavutamises. Nõustub ju igaüks, et sageli on täpse diagnoosi panek keeruline ja aeganõudev. Igapäevatöös sageli ette tulevatel nn naabrinaise diagnoosidel on ka sageli alust, kuid mitte iga kord ei vaja see erialaspetsialisti konsultatsiooni. Tavaline nohu ja kõrvavalu ei vaja kohe kõrvaarsti konsultatsiooni, seda oskab diagnoosida ja ravida juba ka neljanda kursuse arstitudeng.
Perearsti saatekiri on aluseks haigekassale arve esitamiseks. Ilma saatekirjata on loomulikult ka võimalik eriarsti juurde saada, kuid siis tuleb inimesel eriarsti konsultatsioon omast taskust kinni maksta. Perearsti saatekirjata saab naistearsti, naha- ja suguhaiguste arsti, silmaarsti, kopsuarsti (ftisiaatri) ja psühhiaatri juurde.
Loomulikult ei ole vaja saatekirja ka erakorraliste haigestumiste puhul ning traumade korral traumapunkti pöördumisel.
Tänu perearsti eriettevalmistusele saab tema juures käia nii imikuga kui ka rääkida vanaema vererõhuhaigusest. Sageli oli eriarsti juurde pöördumise põhjuseks ainult soov ravimiretsepti uuendada, seda saab tegelikult teha ka perearst. Perearst saab kirjutada praktiliselt kõiki ravimeid ning sama suure soodustusega nagu erialaspetsialist.
Perearst ei ole huvitatud patsiendi jooksutamisest läbi kõikide pikas koridoris olevate kabinettide, et selgusele jõuda, kas häda «on minu rida» või mitte.
Arstiks õppimine võtab aega kümme kuni viisteist aastat. Sageli ei suuda ka kogenenud arst hoobilt selgitada ühe või teise haiguse olemust. Tahes-tahtmata peaks ka ühiskonnas juurduma arusaam, et arstitöö on kunst.
Igal arstil on oma käekiri. Nõuab aega, et harjuda uutmoodi käsitlusega, muuta oma harjumuspäraseid käitumismalle, aru saada, miks on midagi millekski kasulik. Lärmata võib alati. Mõistmine on alati raskem, see nõuab süvenemist.
Lisateavet aadressil: www.sm.ee