David Vseviov
kunstiakadeemia professor
Kes on rahvas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küll see «rahvas» on ikka üks imeline termin. See käib nagu meie kõigi kohta, ja ei käi ka. Näiteks opositsioonile (muretsedes rahva pärast) on rahvas ilmselt kogu elanikkond miinus valitsus. Valitsusele (tehes rahva jaoks seadusi) on see vist isegi kogu elanikkond koos opositsiooniga.
Mõne lehtedesse kirjutaja ja raadiosse helistaja jaoks on olemas rahvas ja need, kes ei mõtle rahva peale. Lisaks kõigele on rahval veel arvamus, mida poliitikud kas peavad või ei pea arvestama.
«Rahvas» on peaaegu nagu nõukogudeaegne «partei». Ta on fantoom. Kõikvõimas ja samas nii abitu, et tema hulka kuulumine kaotab igasuguse ego.
Tõenäoliselt on «rahvas» üks suuremaid petekaid ajaloos. Sest abstraktset rahvast kui ideede kandjat pole ajaloos tegelikult iialgi olnud, nagu ka mitte poliitilistel kaalutlustel Rooma võimukandjate poolt välja mõeldud vox populit. «Rahvas» pole teadlikult kunagi kedagi võimult kukutanud ega võimule upitanud. Isegi Jeltsinit mitte.
«Rahvast» on heal juhul vaid ära kasutatud. Loomulikult võib arvata ka teisiti. Siis aga peab tunnistama õigeks marksistliku ajalooteaduse postulaadi rahvamasside liikumapanevast jõust ajaloos.
«Rahvas» on üks levinumaid eufemisme poliitilises sõnapruugis. Nii nagu eesti traditsioonis peeti karu õige nime mainimist ohtlikuks, asendades selle «mesikäpa» või «metsaotiga», asendatakse «mina» või «meie partei» sõnaga «rahvas».
Kui «rahvas» on vaid poliitikute meelistermin, siis jumal sellega. Kui see aga hakkab levima sotsiaalpublitsistikas, siis tekitab see suurt segadust. Näiteks: millise mahuga on siis ikkagi kategooria «rahvas»? Kas Eestis elaks nagu «rahvas» ja veel keegi (ilmselt poliitiline eliit), kes eirab rahva soove?
Kas võib kuuluda enne ametipostile valimist «rahva» hulka ja mõne aja möödudes lakata olemast «rahvas»? Kas «rahvas» on ainult vaesed? Või mõeldakse «rahva» all vaid antud hetkel mingis kitsas küsimuses läbiviidud küsitlusele vastanute enamust? Jne.
Reeglina kaotab termin «rahvas» sõnas ja paberil igasuguse informatiivsuse. Kui keegi teatab, et rahvas toetab või rahvas ei toeta, siis tegelikult ei teata ta midagi. Ta ei teata ei mulle (kes ma peaks ju samuti rahvas olema) absoluutselt midagi, mida ma rahvana ei tea.
Kui öelda nii nagu Mikk Titma (PM 8.01.2001), et enne Teist maailmasõda tuli Churchillil Inglismaal pidada rasket võitlust tingimustes «kui kogu poliitiline eliit ja rahvas otsis kompromissi Hitleriga», siis tuleneb siit vaid kaks järeldust.
Kas Churchillil poleks kunagi avanenud võimalust oma ideede teostamiseks või vox populit ehk rahva häält pole lihtsalt olemas. Kuna aga Winston S. Churchill sai oma tahtmise, siis on selge, et ka sõjaeelsel Inglismaal ei elanud ideeliselt monoliitset «rahvast» ega ideeliselt ühtset poliitilist eliiti.
Täpselt nii, nagu seda pole olemas tänapäeva Eestis.