Aasta 2000 majanduses

Peeter Lõhmus
Poliitika-uuringute keskuse PRAXIS direktor

Kui riigi majandusaastate edukust üldse võrrelda annab, võiks lõppevat aastat lugeda Eesti viimase kümnendi edukaimaks. Eelkõige rõõmustab pilt makronäitajate osas: kiire majanduskasv, suhteliselt madal jooksevkonto defitsiit ja plahvatuslikult suurenenud eksport, prognoositust väiksem eelarve puudujääk ja valdavalt madal inflatsioon.

Võib ju vaielda, et 1997. aastal oli areng majanduskasvu osas tervelt kolmandiku võrra hoogsam. Aga ehk ei pea täna enam selgitama, mis vahe on jätkusuutlikul ning eufoorilisel kasvul. Kui tänavune areng lubab jätku järgnevatelgi aastatel, siis 1997. aastal raketina taevasse tõusnud optimism lõikas meid kasvust mitmeks aastaks.

Kahtlemata oli Eesti majanduse vedavaks mootoriks eksport, kus aastased kasvunumbrid küündisid sageli 50 protsendini. Tõsi, sellised numbrid viivad pilgu detailidele - kas pole näiteks tegemist pelgalt ümbertöötlemise käibe suurenemisega. Ja kuigi allhanke osa suurenes ekspordis üle 40%, näitas ka nn kodumaise ekspordi kasv korralikke kasvunumbreid, ulatudes 30% lähedale.

Päevakorda kerkis taas Venemaa ja tema põhjatu turg. Koos nafta hinna tõusuga paranenud idanaabri makronäitajad võisid 1996.-97. a illusioone tekitada nii mõneski optimistis. Ometi ei saa Venemaa selgi aastal kiidelda sisuliste majandusreformidega.

Eksport ja eelarve

Erinevalt eelmisest aastast võib rääkida ka Eesti majanduses toimunud struktuurimuutustest. Osaliselt taastus meie «kaardivägi» toiduainetetööstusega eesotsas, teisalt jätkas kiiret kasvu elektroonikatööstus koos lipulaeva Elcoteqiga. Viimase osa ekspordi käibes tundub muutuvat Soome Nokia taoliseks nähtuseks.

Vaieldamatuks märksõnaks oli dollari ja euro kursi dünaamika ning uue valuuta usaldusväärsus üldse.

Küsimuseks jäi euro languse roll välisnõudluse suurenemisel. Olukorras, kus Eesti ekspordist suundub ¾ europiirkonda, tundus kursimuutuse mõju minimaalsena - tõsi, palju meeldivam oleks ekspordi kasvu kirjutada tootlikkuse tõusu arvele. Ometi just suuresti euro nõrkusele toetunud aasta alguse Euroopa kiirenev kasvutempo viitab kursimuutuse kaudsele mõjule ka Eestis.

Plusspoolele julgeks kanda arenguid eelarvepoliitikas. Kuigi tegemist oli juba kolmanda järjestikuse puudujäägis eelarveaastaga, välditi mitmeid majanduskasvuga kaasnevaid kiusatusi kulutuste paisutamiseks. Kokkuvõttes hõisata küll ei saa, kuna pole näha keskmises ajahorisondis eelarve tasakaalu viivat teed. Millal siis ülejääki taotleda, kui mitte 6-7% kasvuga majanduses?

Erasektori nõudlus tundub järgivat eestlaslikku käitumist «algul ei saa vedama, lõpus aga pidama». Tarbimine sai jalad alla alles aasta teisel poolel, investeeringud veel hiljem. Jääb vaid mõistatada, kui suurt rolli mängis veel siiani 1997.-98. a ehmatus.

Vastavalt sellele näitas jõudsat kasvu erasäästmine, mis hoolimata finantsproduktide laienevast valikust, sh pensioniskeemidest, kanaliseerusid enamasti vaid hoiustes. Medali teise küljena tõi nõudluse kasv kõne alla meie tuntud häda - jooksevkonto suure puudujäägi.

Konjunktuuriuuringud viitavad eranõudluse jõudsale kasvule ka aastal 2001. Siit tekib kiusatus küsida, kas väliskeskkond meilt varsti hoopis midagi muud ei oota. Osutavad ju tänased arengud nii Euroopas kui USAs majanduskasvu aeglustumisele. Loodame siis, et eranõudluse kasv ei muutu meil buumiks ajal, mil maailmas rihmu koomale tõmmatakse.

Inflatsiooniga jõudsime aeg-ajalt allapoole mõnest euroriigistki. Võib vaid oletada, kas madalama hinnakasvuga kaasnenud madalad nominaalintressid - hoolimata mitte sugugi nii madalatest reaalintressidest - ei tekitanud mõneski laenajas liigset optimismi laenukoormuse kujundamisel. Selline «raha illusioon» on teada-tuntud valedele otsustele juhataja.

Aasta teisel poolel kiirenenud hinnatõus teeb suuresti tasa vahepealse «pausi», viies lõpuni paljuräägitud hindade ühitumise protsessi.

Erastamine finishisirgel

Hoolimata kahtlustest ja ägedatest vaidlustest jäid erastamisel peale ratsionaalsust toetavad argumendid ning juba 90ndate alguses valitud tee sai lõpuni astutud. Muu hulgas võivad sõlmitud tehingud olla mootoriks, mis hoiavad siinset majanduskasvu pikaajalisest trendist kõrgemal ka järgneval aastal.

Aastaga on selgemaks saanud ning ehk lähemalegi tulnud ühinemine Euroopa Liiduga. Seegi tegur võib lähiaastatel anda meile positiivseid tõukeid ning hoida majanduskasvu keskmisest kõrgemal.

Suurema probleemina võib esile tõsta kuni 15% tööpuudust. Kui isegi tänavuse 5-6% majanduskasvu juures ei suutnud majandus kaasata nii suurt hulka tööjõudu, tekib küsimus, mis saab tööpuudusest majanduskasvu aeglustumisel. Pole kahtlust, et teema sügavam käsitlus peab kujunema majanduspoliitika prioriteediks. Vastasel korral kerkib üha teravamalt ja arengut pidurdavana esile majanduskasvu ebaühtlase jaotumise problemaatika.

Murelapseks on ka nn teise põlvkonna reformide loodetust aeglasem kulg. Kuigi nende algust sai kuulutatud juba aastat kolm tagasi, pole suurt midagi juhtunud. Poolikuks tundus jäävat pensionireform, arusaamatu kemplemine toimub finantsjärelevalvete ühendamise ümber. Kahjuks tundusid mõlemas valdkonnas sisulised argumendid tagaplaanile jäävat.

Tõsisemate muudatustega tervishoiu- ning haridussüsteemis pole veel alustatudki, kui haigekassa institutsionaalne reform välja arvata. Kuid ilma muudatusteta neis valdkondades võivad poolikuks jääda ühiskonna edumeelsemad ja teadusmahukamad plaanid. Teadusele suuremate summade eraldamisega või näiteks inimgeeniuuringute seadusega pole pikemas plaanis suurt midagi teha, kui hariduse «alumised korrused» on korrastamata.

Tõsi, nii sisuliselt kui ka poliitiliselt on nimetatud reformid ehk keerulisemadki - andku asjaomased andeks - kui näiteks rahareform või makromajandusliku stabiliseerimise pakett. Kuid need on lõpuks ka valdkonnad, mis määravad majanduse kasvutempo pikemas ajahorisondis.

Last but not least, rasvase joone võib alla tõmmata ühele olulisele etapile pangandussektoris. Koos Optiva Panga müügiga tugevale välisinvestorile on lõviosal finantssektorist tugevad omanikud, lisades lõpliku annuse nii väga vajatud kindlustundest.

Kuigi uute tegijate ilmumisega sai leevendust väikeses Eestis pidevat tähelepanu nõudev küsimus - konkurents, ei saa seda teemat veel lahendatuks lugeda.