Silver Meikar TÜ majandusteaduskonna üliõpilane
ETV tuleb erastada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Segadused avalik-õigusliku televisiooni ümber on teinud paljud rikkaks, edukaks ja tuntuks. Mis saab olla selle vastu, kui inimestel hästi läheb? Ebaõiglane on aga see, kui see toimub teiste arvelt.
Paraku tundub, et raha ebaotstarbekas kasutamine ja kõrvale kantimine jätkub ka edaspidi. Ainuõige lahendus ligi kümme aastat kestnud raiskamisele oleks ETV erastamine.
Abstraktne avalik-õiguslik
ETV järgmise aasta eelarve on umbes 160 miljonit. Otseselt maksab maksumaksja sellest kinni 100 miljonit krooni. Lisanduvad ebaõiglasest konkurentsist tingitud kahjud.
Tulemuseks on abstraktne «avalik-õiguslik» televisioon, mis peaks eesti kultuuri arendama ja rahva huvide eest seisma. Tundub aga, et avalike huvide kaitsmise asemel toimub teatavate gruppide erahuvide kaitsmine - nii majanduslikus kui poliitilises mõttes.
Kas eratelevisioonis puudub uudistel sisu, nagu väidab Andres Kuusk (PM, 2.12.)? Kahtlen. TV 3 «Seitsmeseid uudiseid» ja ETV «Aktuaalset kaamerat» vaadates ei ole olulist kvaliteedivahet - vähemalt mitte kümnete miljonite eest.
Majanduslikus mõttes muutuks erastamisega päris palju - vabanenud raha saab suunata kriisikolletesse, kus seda märksa rohkem vajatakse. Televaatajate seisukohalt aga vähe - eratelevisioon on edukalt tõestanud oma suutlikkust originaalprogramme luua ja meediateenust pakkuda.
Kui siiski leidub saateid, mille tootmist erasektor enda peale võtta ei taha, saab riik osta erakanalitelt eetriaega ning sisustada selle oluliste originaalsaadetega. Selline süsteem on kehtivast kümneid kordi odavam.
Mis aga veelgi olulisem - lõpeb raha ebaotstarbekas investeerimine ja turu solkimine.
Uhkus ja avalikud huvid
ETV-le kulutatud rahasummade eest saaks ehitada suure osa Pärnu haiglast, finantseerida kümneid aastaid olümpiamängudel osalemist või renoveerida mitu koolimaja. Kas need ei ole avalikud huvid?
« avalik-õiguslik ringhääling on rahvusliku uhkuse küsimus,» arutleb Soome näite põhjal Kuusk. Kas me peaksime «uhkuse» eest nii paljudest asjadest loobuma?