ETV – liiga rikas või vaene?

Mart Kadastik, Eesti Meedia juhatuse esimees

ETV rahutut rahastamist pole suutnud rööpasse seada ei uus peadirektor ega uus ringhäälingunõukogu. Ka Riigikogu pole avalikkusele esitanud ainsatki ideed, kuidas riigitelevisiooni asendit Eesti ühiskonnas määratleda.

Selle asemel jätkub raha väljapressimine vaimus «kui ei anna, saadan kõik pikalt». ETV peadirektor Aare Urm on end näidanud tugeva lobistajana.

Laupäevases Postimehe-loos ei kasutanud Aare Urm ainsatki numbrit. See pole juhus.

ETV raha ja programmi suunavad tänaseni de facto needsamad kanged naised, kelle täitmatud soovid viisid tuleriidale eelmise peadirektori Toomas Lepa. Tänagi jätkab ETV üle eelarve kulutamist.

Raha voolab

Valitsus on otsustanud ETVd 2001. aastal toetada 104 miljoni krooniga, peadirektor Urm plaanib sellele lisaks reklaamitulusid 57 miljonit. Seega on ETV-l võimalus tuleval aastal ära kulutada vähemalt 160 miljonit krooni.

Samas suurusjärgus kulusid võivad endale lubada ka TV 1, Kanal 2 ja TV 3, ainult et kolme peale kokku.

Paratamatult tekib küsimus: kas ETV programm on tõepoolest väärt rohkem kui kolme erakanali saated kokku? Vaatajauuringud seda küll ei kinnita.

Veelgi kõnekam on teine võrdlus: 1999. aastal lubas eelarve ETV-l kulutada 152 miljonit krooni. Nüüd siis peaks ETV juhtide näppude vahelt läbi käima veelgi rohkem raha kui enne kulude kokkuhoiu kampaaniat kaks aastat tagasi!

Saneerimisest jutustav Urm (tegelikult tegi koondamiste musta töö ära tema eelkäija) plaanib 2001. aastaks varasemast ebaefektiivsemalt töötavat riigitelevisiooni.

Urm teeniks omaniku, s.t riigi huve juhul, kui ta maksaks ETV suurtest tuludest ära kõik varasemate aastate võlad ja kohustused.

Kui ta nii teeks, jääks ETV-le 2001. aastal majandamiseks alles 90-100 miljonit krooni. Selle rahaga avalik-õiguslikku programmi tootvat ETVd võiks tõepoolest pidada efektiivseks ettevõtteks.

Urmi taktika on aga teistsugune: lüüa ETV suurte rahadega «särama nagu prillikivi», võlgade katteks aga võtta pikaajalist laenu ehk lükata kohustuste täitmine tulevikku.

Riik, kes andis ETV-le raha eelkõige varasemate aukude koheseks lappimiseks, peaks laenu tagajana samade aukude eest veel kord vastutama!

Valitsuse heakskiit rahva raha loopimisele on seda seletamatum, et ETV kulud-tulud on jätkuvalt läbipaistmatud.

Pool reklaamimüügist on vormistatud bartertehingutena. Hiigelvõlgades ETV leiab vahendeid kommertsürituste sponseerimiseks.

Avalikkusele ei ole teada, mitu miljonit teenib ETV väljaspool riigieelarvet ministeeriumidelt nende tellitud saadete eest. See töö peaks olema riigieelarve kaudu niikuinii juba rahastatud, sest riigitellimuse täitmine ongi avalik-õigusliku televisiooni üheks põhiülesandeks.

Kõlvatu konkurents

Suurt kahju kogu Eesti ajakirjanduse arengule on toonud ETV kõlvatu käitumine reklaamiturul: maksumaksja raha abil on ETV löönud reklaamihinnad alla, sel kombel vähendades kõigi telekanalite ja ka trükiväljaannete tulusid.

Ajalehed ja ajakirjad on kulude katteks sunnitud tõstma oma hinda. Nõnda tuleb ajalehte lugeval maksumaksjal ETV dotatsioon teistkordselt kinni maksta.

Loomulikult oleks ülekohtune kogu vastutuskoorem Aare Urmi kaela veeretada. Kuni omanik ei suuda oma tahet väljendada, võtab ETV sealt, kust antakse, ning annab vastu seda, mida heaks arvab.

Ettevaatlikult möönab ka Urm, et ETV tegelik probleem on seniajani lahenduseta: mida riik kui omanik ETV-lt üldse ootab?

Tänane ETV õnn raha palumisel võib homme pöörduda õnnetuseks, sest miskipärast tuleb Toompealt ETV-le rinnapiima üksnes valimiseelsel perioodil.

Nõnda võib juba täna prognoosida, kunas tabab kulutamisele orienteeritud ETVd järgmine krahh. Nutikat Urmi sel ajal ETV seinte vahelt ilmselt enam ei leia.

Müütides kinni

Eesti Vabariik on seni lähtunud selgest arengusuunast: riik osutab vaid neid rahvale olulisi teenuseid, mida erasektor ei suuda.

Kindlasti pakub ka ETV midagi sellist (näiteks kultuurisaated), mis käiks erakanalitele täna üle jõu. Kuid niisama kindel on seegi, et selle ainuomase hind ei ole 150 miljonit krooni aastas.

Müüti ETV asendamatusest hoiavad alal need inimesed, kelle poliitikukarjääri kulminatsioon saabus ETV kaamerate ees kümme aastat tagasi. Nemad näevad ETVs meie rahvusliku iseseisvuse päästjat kriisiolukorra taas tekkides.

Armas taevas! Me jookseme püksid ribadel Brüsselisse isemõtlemisest lahti saama ning kutsume oma pinnale NATO vägesid (sealhulgas Norra tanke). Miks me siis ühtäkki ei usalda Skandinaavia soliidseid meediakontserne, kellele kuulub suur osa Eesti ajakirjandusest?

Eesti ühiskonna olulisimaks info- ja suhtluskanaliks aastal 2000 ei ole enam ETV. Seda vaatab kõigest 14% võimalikust auditooriumist.

Tegelikult ei peakski reitingute tagaajamine reklaamikonkurentsis erakanalitega olema ETV eesmärk. See võib viia näiteks selleni, et tõmmatakse maha lastesaadete kulud (alla 12-aastased ei lähe ju reklaami saamist mõjutavates vaatajauuringutes arvesse).

ETV täidaks oma missiooni paremini, kui reklaamimüügi asemel moodustaksid tema tegevuse finantsaluse erakanalite loa- ehk litsentsimaksud. Sel juhul väheneks oluliselt ETV koormus riigieelarvele ja sõltuvus poliitikutest.

Toomas Lepp proovis sellist Euroopas levinud süsteemi juurutada reklaamikompensatsioonide lepinguga.

Kahjuks jättis üksnes sõnadel ja jalgadel, aga mitte rahal põhinev TV 1 oma osa maksmata - süsteem lagunes. Ja koos sellega lagunes Lepa kontseptsioon reklaamivabast ETVst.

Viga ei olnud siiski Lepas, vaid riigis, kes pidanuks ETV ja erakanalite suhteid reguleerima seaduse jõuga: kui maksu ei tasu, jääd litsentsist ilma.

Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar väitis Postimehes, et kuigi loamaksu mõte on ilus, ei saa seda lähiaastail ellu viia, sest... 2005. aastani kehtivad kultuuriministeeriumi ja telejaamade vahel teistsugused kokkulepped.

Milline ettekääne sobib venitamiseks siis, kui kõik osapooled on nõus litsentsitingimusi muutma varem?

ARVAMUS

Aare Urm
ETV juhatuse esimees

ETV on majandusraskustesse sattunud ettevõte, mida tuleb kiirelt ja jooksvalt saneerida - kuid ETVs ei ole reanimeerimiseks piisavalt verd ehk vahendeid, et saneerimis-protsess ellu viia.

Ainult mitte väga targad inimesed arutlevad täna, kas ETVd on vaja või mitte. Targad inimesed saavad aru, et kui läbi viia edukas saneerimisprogramm, on tulemus särav nagu prillikivi.

Tegelikult on lahendus lihtne: ETV tuleb saneerida (ja sellega me tegeleme), finantseerimine muuta stabiilseks, esitada juhatusele täpne nägemus omaniku ootustest ja tagada ETV-le piisav poliitiline sõltumatus. (PM 25.11.)

Rein Lang
ASi TRIO LSL nõukogu esimees

ETV juht on esimest korda avalikult öelnud välja selle, mida eraringhäälingud on väitnud aastaid - riigilt saadud raha kasutab ETV oma ärilise konkurentsivõime parandamiseks.

ETV omanikku esindab mingi arusaamatu nõukogu, kes pole suuteline isegi voolumõõtja näitu lugema, keerukast reklaamiraha liikumise mehhanismist arusaamisest rääkimata.

Teine tasand on eraringhäälingu tahtlik nõrgestamine turu riikliku ümberjaotamisega. Majanduslikult tugeval järjel olev eraajakirjandus ei tee reeglina avaliku võimuga diile, sest kardab kaotada usaldusväärsust ja sellega tarbijaid. (PM 23.11.)