Aare Urm, ETV juhatuse esimees
Reanimatsioon vajab verd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuude viisi on vaieldud, kuidas, kui palju ja kas tuleb ETVd rahastada. Kõigil on oma arvamus. Ka minul.
ETV on majandusraskustesse sattunud ettevõte, mida tuleb kiirelt ja jooksvalt saneerida - kuid ETVs ei ole reanimeerimiseks piisavalt verd ehk vahendeid, et saneerimisprotsess ellu viia.
Mõnikord on lihtsalt vaja teha kunstlikku hingamist, kuid kui patsient jääb elama, lõpeb ka kellegi teise suu kaudu hingamine. ETVd nagu ka mitmeid teisi majandustegevusega tegelevaid organisatsioone tuleb juhtida nagu ettevõtteid: võimalikult väikeste kuludega saavutada maksimaalselt hea tulemus.
Selleks olen esitanud rea konstruktiivseid ettepanekuid, millest üks on ETV ja Eesti Raadio liitmine ning mis kokkuvõttes moodustavad saneerimisprogrammi.
Riik peab neelama kahjumi
Mitmele minu ettepanekule on ka valitsus andnud oma heakskiitva hinnangu. Järelikult on nad olnud mõistlikud. Kõik, mis ei tapa, karastab.
ETV ei taha hirmus palju raha selleks, et osta sisse hirmkalleid, kuid väikese väärtusega saateid, või püüda järgmisel aastal vähemalt sabas sörkida mõne kohaliku omavalitsuse kavandatavatel palgatasemetel. Ei!
Meie tänane probleem on selles, et omanik, s.o riik peab alla neelama kahjumid, mille ta on eelnevate aastate jooksul lasknud tekitada. See on iga omaniku kohus.
Ühegi raskuses ettevõtte puhul, mida on vaja päästa, ei räägita sellest, et saneerige, aga ärge varasemaid auke kinni toppige. See lihtsalt pole võimalik.
Näiteks, 1993. aastal õnnestus Hansapangal teha supertulus tehing Hoiupanga aktsiatega, kui paigutati kahjumiaugus sipleva panga omakapitali hädavajalikud mõned miljonid kroonid. Olari Taal tegi omaenda asutatud panga rahaga Hoiupangast Hansapangale ilusa pruudi.
Ka tänane megatäht Nokia ei olnud kümme aastat tagasi paremas seisus kui tänane ETV. Ta pääses vaevu Rootsi konkurendi Ericssoni ülevõtmisest - Wallenbergide vähese riskijulguse tõttu.
Meil on võimalusi, saneerides muidugi! Ainult mitte väga targad inimesed arutlevad täna, kas ETVd on vaja või mitte. Targad inimesed saavad aru, et kui läbi viia edukas saneerimisprogramm, on tulemus särav nagu prillikivi.
Kinnitan, et jooksva tegevuse stabiliseerimiseks on kogu ETV kollektiiv näinud viimastel kuudel kurja vaeva. Ja kui ETV-l oleks selgelt teada, mida meilt oodatakse ja millised on vahendid nende ootuste täitmiseks, pole hea programmi tootmine kuigi keeruline. Raha teeb raha.
Lisaks eelarvelistele vahenditele püüame kvaliteetse programmi tootmiseks kaasata ka reklaamiandjatelt laekuvaid vahendeid. Reklaamiandjalt tulevate lisavahendite suurus sõltub aga sellest, kui tugeval finantsalusel ETV on.
Reklaamiagentuur võib õigustatult küsida, et kui ETV-l on hiigelvõlgade tõttu vahendeid ainult pooleks aastaks, ülejäänu läheb laenude ja intresside ja muude võlgnevuste katteks, siis kas ta ikka julgeb aastapikkust lepingut teha. Sest lepinguga ei kaasne kunagi ainult õigused, vaid ka kohustused.
Mida meilt oodatakse
Tegelikult on lahendus lihtne: ETV tuleb saneerida (ja sellega me tegeleme), finantseerimine muuta stabiilseks, esitada juhatusele täpne nägemus omaniku ootustest ja tagada ETV-le piisav poliitiline sõltumatus.
See ei lähe, et inimene, kes on parasjagu opositsioonis, pakub konstruktiivseid lahendusi, kuna ta teab, et koalitsioon seda ellu ei vii. Ja kui ta saab koalitsiooni, teeb ta samuti, nagu enne tegi nüüdne opositsioon.
Eesti kõige olulisem kommunikatsioonikanal peab saama toota sõltumatult sõltumatut programmi, mis on tema kliendi huvides. Ja klient on vaataja, Eesti maksumaksja.
Kui need asjad saavad paika, ei pea televaataja enam kuulma ja nägema vaidlusi ja arutlusi, mis sumbuvad musta auku ehk kuhugi ei vii.