Aare Tammemäe: ka väikesed vajavad kapitaliturgu

Aare Tammemäe Foto: Erakogu

Tugevast kohalikust börsist ja kapitali­turu arendamisest laiemalt on kindlasti kasu ka väike­ette­võtetele, kirjutab Finance­Estonia juhatuse esimees Aare Tammemäe.

Taavi Veskimägi pakkus oma 5. septembri arvamusloos välja edumeelse mõtte, et Elering võiks kaasata gaasivõrgu ostuks vajaliku raha Tallinna börsil noteeritud võlakirjade kaudu, mis on osaliselt suunatud Eesti jaeinvestoritele. Temale sekundeeris kohe minister Juhan Parts, kes väitis, et börs ei ole probleemi lahendaja ning hoopis väikesed ja keskmised ettevõtted vajavad esmajärjekorras omakapitali.

Tegelikult on börsi edukas toimimine ja väikeettevõtetele kapitali pakkumise parandamine omavahel tihedalt seotud. Kapitaliturg on samasugune võrgustik kui maanteede või haridusasutuste taristu.

Ühed kapitalituru osalejad, omakapitali pakkuvad investeerimisfondid, võtavad päris suure riski, investeerides väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Riski kompenseerimiseks küsivad nad tavapärasest suuremat tootlust ning eeldavad, et suudavad oma investeeringust sobival hetkel väljuda. Investeeringu edukaks realiseerimiseks ja kasumi teenimiseks müüvad investorid oma osaluse umbes viie aasta pärast maha.

Kohalik hästi toimiv börs on selliste investeeringute realiseerimiseks äärmiselt oluline, sest Eesti väike- või keskmise suurusega ettevõtetel puudub igasugune lootus teistelt börsidelt kapitali kaasata või investoril oma osalus müüa. Kui investorid näevad, et ettevõtted liiguvad kasvades ja arenedes börsile, julgustab see investoreid rohkem ettevõtetesse investeerima.

Börsiinvestorid omakorda näevad, et tegemist on «elava» börsiga, kuhu noored ja huvitavad ettevõtted tulla soovivad. Selline olukord tõmbab ligi üha uusi börsiinvestoreid ning suurendab kauplemisaktiivsust ja ettevõtete võimekust kapitali hankida.

Riskikapitali ja börsi kaudu finantseerimise strateegia akumuleerib Eesti kohaliku kapitali, mis soodustab kohalike arenduskeskuste ja kõrgepalgaliste arendustöökohtade tekkimist. Väikeettevõtete paremad kapitali kaasamise alternatiivid on hea uudis ka siinsetele pankadele, sest suurem omakapitali osakaal tõstab ettevõtete laenuvõimekust.

Kapitalituru elavdamise esimeste sammude osas tuleb kiita majandusministeeriumi ja Eesti valitsust, kes koos Läti ja Leedu kolleegidega ning Euroopa investeerimisfondiga on loonud 100 miljoni euro suuruse fondifondi. Fondifond investeerib omakorda erinevatesse erafondidesse, kes hakkavad lähiaastatel pakkuma kohalikele ettevõtjatele omakapitali. See on viimaste aegade esimene riigipoolne positiivne samm, et parandada kapitali kättesaadavust Eesti ettevõttele.

Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et see hea algatus võib jääda poolikuks, kui kapitaliturgu ei arendata komplekselt. Eesti finantssektori ettevõtteid ühendav mittetulundusühing FinanceEstonia on välja töötanud hulga ettepanekuid, kuidas parandada väikeettevõtete rahastamist ja lahendada kapitaliturgude praegust nigelat olukorda. Need ettepanekud on avaldatud FinanceEstonia kodulehel.

Paljud finantsinvestorid kurdavad, et kapitaliturud ei arene sellepärast, et pole kuhugi investeerida. Siinkohal saaks valitsus riigiettevõtete peremehena ette valmistada riigiettevõtete vajadustest lähtuva pikaajalise finantseerimisprogrammi, mille üks eesmärk on kapitali kaasamine börsilt.

Elering võiks initsiatiivi näidata ja koduturule suunatud võla­programmi lihtsalt ära teha. Lisaks riigiettevõtetele saaks valitsus ette näha riigi 2014. aasta investeerimisprogrammide rahastamise läbi pikaajaliste võlakirjade emiteerimise. See oleks kohaliku investorbaasi kasvatamiseks oluline samm, selle asemel et laenata raha Euroopa pankadest.

 Riigi pikaajaline nägemus olulise (finants)taristu teadlikust arendamisest kaalub üles lühiajalise võidu hetke soodsamate pangalaenu intresside näol.

Tulles tagasi algselt tõstatatud teema juurde, et kapitaliturgude toimimine ja väikeettevõtete rahastamisvõimaluste parandamine on omavahel seotud, siis tegelikult puuduvad paremad alternatiivid väikeettevõtete rahastamisvõimaluste parandamiseks kui riigi abil loodud fondifondid. Eesti puhul, kus rahvusvahelise mastaabiga toimivat börsi ei pruugi kunagi tekkida, tuleb arvestada võimalusega, et ettevõtetele kapitali pakkumisel jäämegi teatud ulatuses alati sõltuma riigi abist. Ehk alles kauges tulevikus võime kapitaliturgude puhul rahvusvahelise kogemuse puhul eeldada, et ka vaba turg hakkab tulevikus olulist osa finantseerimisest pakkuma.

Aeg-ajalt ilmub ka ideid survestada panku, et nad rohkem väikeettevõtetele laenaks. See idee ei tööta, sest enamik tugevaks ja suureks kasvanud väikeettevõtteid on alguses olnud väga nõrgas finantsilises seisus, ilma tegevusajaloo või tagatisteta. Sellisele ettevõttele pangad laenu ei anna ja ükski survestamine seda ei lahenda. Nii et jääb omakapitali pakkumine läbi riikliku fondifondi struktuuri.

Kas Eestis on üldse piisavalt kapitali, et osaleda miljarditesse ulatuvates emissioonides? Eesti eraisikud ja ettevõtted hoiavad Eesti krediidiasutuste hoiustes ligi 13 miljardit eurot ning Eestis on kõikide fondivalitsejate (sh pensionifondid, kindlustusseltsid, muud fondid) hallatavate varade maht kokku hinnanguliselt neli miljardit eurot. See on arvestatav kapital ehk 18 miljardit eurot, millest oluline osa võiks anda hoogu Eesti majanduskasvule ja osaleda projektides, millel on strateegiline tähendus Eesti majandusele (nt gaasivõrgu ost).

Rootsi suurimate pensionifondide AP2, Telia Sonera ja Swedish State Pharmacy nõukogu liikme Niklas Johanssoni sõnul mõistetakse isegi Rootsis, mille SKT on 24 korda suurem kui Eesti oma, et vaid välis- või jaeinvestorite panusest kapitaliturgude arenguks ei piisa.

Seetõttu on seniajani kohalikud kindlustusseltsid ja pensionifondid oma koduturu suhtes «üleinvesteeritud» ehk investeerinud ligi 40–50% oma varadest kohalikesse aktsia- ja võlakirjainstrumentidesse.

Ka Eestis võiks pensionifondide, kindlustusseltside ja teiste pikaajaliste investorite osakaalu kohalikus majanduses suurendada, sest praegune koduturu osakaal on alla kümne protsendi.

Kokkuvõttes oleme lähedal sellele, et anda tugev ja otsustav tõuge finantseerimise parandamiseks eelkõige Eesti väikeettevõtete jaoks. Ettevõtjad on välja pakkunud hulga lahendusi, mida koostöös riigiga ellu viia.