/nginx/o/2013/04/02/1668136t1h7b5d.jpg)
Kes on katalaanid? Kuidas määratleda rahvust? Rahval on oma ajalugu, kultuur, keel, toidud... Kuidas seletada välismaalastele, mille poolest eestlased erinevad venelastest?
Kas eestlasel ja venelasel on vahet?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rohkem ringi reisinud eestlased teavad, et paljud eurooplased ei tee eestlastel ja venelastel vahet. Nii ei tee ka eestlased tihti vahet katalaanidel ja hispaanlastel. Isegi kui katalaan seletab, et ta on Katalooniast, ei võta eestlased seda tõsiselt ja katalaane nimetatakse edasi hispaanlasteks.
4. septembril andis Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint Kataloonia Raadiole intervjuu, kus ta meenutas Balti ketti ning arvas, et katalaanide olukord erineb eestlaste omast muuhulgas selle poolest, et katalaanid ei erine kuigi palju hispaanlastest, nii nagu eestlased selgelt erinevad venelastest. See suhtumine kajastab üsna hästi mõistmatust, mida ka Eestis kohtab. Tundub, nagu arvataks, et katalaanide iseseisvuseigatsusel poleks sama palju põhjust, kui oli eestlaste omal.
Esimene katalaanikeelne tekst arvatakse pärinevat 11. sajandist – see on üks Euroopa vanimaid kirjakeeli. 12. sajandil valitsesid katalaanid koos Aragooniaga Vahemerd, impeerium laienes Küproseni. Tänapäeval kõneleb katalaani keelt umbes 11 miljonit inimest.
Miks on katalaanide separatism võtnud suuri mõõtmeid just viimasel ajal? Eestlased peaksid mõistma, miks üks rahvas tahab seista oma kultuuri, keele ja rahvuse olemasolu eest. Separatismi oluliseks ajendiks võib pidada ka kasvanud Hispaania natsionalismi.
Hispaania rahvuslik identiteet põhineb kastiilia kultuuril ja kastiilia keel ongi just seesamune hispaania keel. Katalaane, kes on püüdnud oma keelt kaitsta, tembeldatakse natsionalistideks. Samas on viimastel aastatel proovitud mitmel viisil tugevdada hispaania keele positsiooni Kataloonias.
Tänavu on eriti palju pahameelt tekitanud haridusreform. Hispaania haridusminister on avaldanud soovi «hispaniseerida» kataloonia õpilased. Aprillis otsustas kõrgeim kohus, et vaid ühe õpilase nõudmisest piisab, et kogu klass peaks katalaani keele asemel hakkama õppima hispaania keeles. Vaatamata sellele, et Kataloonia seadus näeb ette, et Kataloonia koolides on õppekeeleks katalaani keel.
Kataloonia omavalitsusel puuduvad ka võimalused sisserände ohjeldamiseks. Kui hispaanlastest immigrandid, kes saabusid tööstuslikult arenenumasse Katalooniasse suure lainena 1960ndail, õppisid tihti katalaani keele ära, siis mujalt sisse rännanud immigrandid pole katalaani keelest eriti huvitatud olnud. Sama kehtib ka Kataloonias elavate eestlaste kohta, kes enda arust elavad eelkõige ikkagi Hispaanias ja õpivad meelsamini hispaania kui katalaani keelt.
Ka rahandus tingib separatismi, sest Kataloonia tulud lähevad Madridi kaudu ümberjagamisele ning Kataloonia saab sealt tagasi tunduvalt väiksema summa, kui riigikassasse maksab. Aastal 2010, sügava majanduskriisi ajal, maksis Kataloonia Madridi 61,87 miljardit, kuid tagasi sai vaid 45,33 miljardit.
Võib ka oletada, et tulnuks hispaanlased vastu Kataloonia soovidele saada juurde igatsetud autonoomiat, näiteks rahanduses, või toetada katalaanide soovi esineda ELis omas keeles või kasvõi lubades neile omi spordivõistkondi, nagu on näiteks šotlastel, poleks separatism nii teravalt välja löönud.