Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Francesc Homs: Balti kett inspireeris Katalooniat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Francesc Homs
Francesc Homs Foto: SCANPIX

Kataloonia on iidne Euroopa rahvas, mis asub Püreneede ja Vahemere vahel. Meie juured on tuhande aasta taga, Karolingide impeeriumis, ning sellest ajast peale on Kataloonia väikeriik olnud kahe suurriigi ristteel, erinevate rahvaste kohtumispaik, sillaks Euroopa ja Vahemere vahel.

Meie katalaani keel ulatub Kataloonia halduspiiridest kaugemale ja seda räägib üheksa miljonit eurooplast. Rahvana oleme alati oma identiteedi sidunud kultuuri ja rahvusvahelise avatusega.

Barcelona, meie pealinn, on elav Vahemere metropol, gooti ja modernistliku arhitektuuri häll ja tõeline magnet, mis on ligi tõmmanud paljusid 19., 20. ja 21. sajandi Euroopa kunstisuundi. Meie väike rahvas kaotas oma vabaduse 1714. aastal, kuid on säilitanud oma identiteedi vaatamata diktatuuridele ning suurtele kultuurilistele repressioonidele. Hispaania tagasipöördumine demokraatiasse 1978. aastal võimaldas taastada osa meie iseseisvusest. Kuid Hispaania püüdleb ühtse riigi poole. See on paljusid katalaane veennud, et ainult õigus enesemääramisele saab tagada nende poliitilise, majandusliku ja kultuurilise ellujäämise.

Õiguslikust seisukohast lähtudes on Kataloonia enesemääratlemine ja ka tulevane referendum tagatud autonoomsusstatuudiga, mida muudeti 2006. aastal osapoolte nõusolekuga. Kuid 2010. aastal surus Hispaania konstitutsioonikohus maha mitu tähtsat Kataloonia autonoomsusstatuudi osa.

Räägime majandusest. Kataloonia maksab 8–10 protsenti oma SKPst ülejäänud Hispaaniale, toetades riiki ebaproportsionaalselt palju. Sellest hoolimata on Kataloonia valitsus suutnud rakendada rangeid kokkuhoiumeetmeid ja aidanud sellega Hispaanial vähendada riigivõlga rohkem kui ükski teine regioon.

Ohu meie kultuurile võtab hästi kokku Hispaania kultuuri- ja haridusministri hiljutine kommentaar, mis annab väga selgelt edasi valitsuse mõtted: «Meie huvides on hispaaniastada Kataloonia lapsed.»  

Järgides Balti keti eeskuju aastast 1989, mil see avas Balti riikidele ukse nende iseseisvuse taastamiseks, korraldatakse 11. septembril, Kataloonia rahvuspäeval, Prantsuse piirist läbi Kataloonia Valenciani 400-kilomeetrine inimkett. Inspireerituna Balti riikidest, küsivad katalaanid sellega õigust lasta neil endil otsustada oma riigi tuleviku üle. Kataloonia kett (Via Catalana) motoga «Laske meil valida» näitab Madridile ja maailmale, et Kataloonia ei lepi millegi vähemaga kui referendum, sarnaselt lahendusega, mis Šotimaad ja Briti valitsust ees ootab. 21. sajandi Euroopas lahendatakse poliitilisi konflikte demokraatlikult.

Tagasi üles