Päeval, mil Postimees omanikku vahetab, esitab avalikkus hulgaliselt küsimusi. See on loomulik ning näitab sündmuse tähtsust ja tähendust. Sest laiemas kultuurilises mõttes kuulub Postimees rahvale, kogu Eestile.

Papa Jannseni sõnad («Pernus, kesknäddal sel 5mal Jani-ku päwal 1857») teretasid eesti rahvast ja nüüd loeme neist välja rahvuse loomise teetähist, ühise identiteedi defineerimist. Aastal 1891 tajus Karl August Hermann, kui tähtis on olla lugejaga iga päev – Postimehest sai päevaleht. Jaan Tõnissoni asumine Postimehe peatoimetajaks aastal 1896 oli kandev sündmus vahepeal kuhtuma kippunud rahvuslikus liikumises.

Ajaloolased nimetavad järgnenut Tartu renessansiks, mis oli nii kultuuriliselt, majanduslikult kui ka poliitiliselt Eesti Vabariigi sünni eelmäng.

Vaikiv ajastu surus lehe sordiini alla. Nõukogude okupatsioon püüdis ausaid suid täielikult sulgeda, ent sellegipoolest oli isegi rajoonileht Edasi ridade vahel ütlemises ja vaimsuse kandmises sedavõrd osav, et okupatsioonivõim lubas Põhja-Eestis seda ihaldusväärset lehte tellida tihtipeale ainult koos «tasakaalustava» ajakirjaga Eesti Kommunist.

Isemajandava Eesti üleskutse sisu muutus meie kõigi õnneks juba mõne järgneva aasta vältel liiga lahjaks, ent toonases kontekstis (1987) nõudis nii selle kirjutamine kui ka avaldamine julgust, millest oli kasu ning mida tuleb tunnustada. Märgiline oli Postimehe nime uuesti kasutusele võtmine aastal 1991.

156 aasta vältel on Postimees astunud Eestiga ühte jalga ning olnud palju kordi, sealhulgas otsustavatel hetkedel, mitte lihtsalt kaasatammuja, vaid eeskõndija.

Praegune Postimehe toimetus tajub väga selgelt, et ei tegutse mitte pelgalt ajalehes, vaid institutsioonis, millel on olnud ja on Eesti jaoks kandev tähendus.

Postimees on nende ajakirjanike nägu, kes siin iga päev töötavad ja püüavad parimal võimalikul moel oma lugejatele Eesti ja maailma tegelikkust kajastada ja mõtestada. Arvamuskülgedel oleme ka paljude teiste Eesti inimeste nägu, sest me anname sõna neile, kellel on midagi uut ja teistelegi huvi pakkuvat öelda. Nii teeme seda lehte koos Eesti inimestega.

Norra meediaettevõte Schibsted oli Postimehe ja meie emaettevõtte Eesti Meedia omanik 15 aastat. Üks asi on seejuures rääkida rahvusvahelise (tehnilise) kogemuse jagamisest, millel on samuti olnud mõju, ent veelgi olulisem ja põhimõttelisema tähtsusega on Eesti jaoks põhjamaise meediamudeli kinnistumine, kus omanik ei sekku uudiste ja arvamuste sisusse, vaid teab selgelt, et vabal ajakirjandusel on täita oma roll.