Vambola Paavo: bussitransport ootab muutusi

Vambola Paavo
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vambola Paavo
.
Vambola Paavo . Foto: .

Eestis jätkub vägikaikavedu rongi- ja bussiliikluse vahel. Mõnigi suure bussifirma juht loodab rongiliikluse hääbumisele. Investeeringuid veeremisse ja raudteevõrku peetatakse mõttetuks rahapaigutuseks. Kaugliinide tarvis on Eesti busse täis. Valdavalt liiguvad meie teedel heaoluühiskonnas esimese nooruse läbinud Scaniad ja Volvod.



Ometi on meilgi ettevõtjad soetanud uusi sõidukeid, mis võiksid teedel vurada, kuid mis paraku suures osas seisavad. Turismifirmadel pole anda nii palju tellimusvedusid ja bussid toodavad omanikule kahjumit. Iga kuu tuleb tasuda mitmekümnetuhandelisi liisinguid. Tegemist on väikeettevõtjatega, kes aga saaksid just pakkuda tervendavat konkurentsi.



Majandusminister Juhan Parts on teatanud uute kiirrongide jõudmisest Tallinna-Tartu liinile 2011. aastaks. Konkurents rongi ja bussi vahel suureneb ning paljudes kohtades pöördubki rongi kasuks. Need suunad, kus tulevikus arendatakse rongiliiklust, toovad kaasa busside osatähtsuse vähenemise. Kaugemates kohtades on turgu piisavalt. Toimima hakkaks lennundusest tuttav etteveosüsteem.



Aktsiaselts Sebe käitumine on hämmastav ajal, kui kõik võitlevad klientuuri nimel ja pakuvad võidu soodustusi. Pika ninaga jäetud üle 26-aastased tudengid ja õpetajad, kelle osa piletimüügis oli rohkem kui kolmandik, on nüüd valinud liikumiseks Edelaraudtee või eelistavad Taisto busse.



Sebe pakutav 60-protsendiline õppuri sooduspilet on jõus vaid laupäeviti. Saarlast ja hiidlast see sõitma ei ahvatle. Mere taha ei minda korraks tuld tooma, vaid ikka pikemaks ajaks. Eakad, kes nädalavahetustel sooviksid lastele külla sõita, peavad maksma peaaegu täishinna. Seenioridele pakutav soodustus kehtib ainult teisipäevast neljapäevani. Pole siis ime, kui Tallinna ja Tartu vahel sõidavad pooltühjad bussid.



Nendest pooled võiks käigust ära võtta ja ajad anda väikefirmadele, kes kindlasti pakuksid odavamat ja kvaliteetsemat teenust. Saarlased on Kuressaare-Tartu liinil suisa sundseisus. Monopoolne Go Bus toimetab talvel sõitjad vaid Pärnuni ja seal tuleb ümber istuda. Kuidas saab saarlane Tartusse tohtrite juurde või Kagu-Eestisse, ei huvita kedagi. Saarte elanik paari tunniga konsultatsioonil või uuringutel ära ei käi. Jääb võimalus muretseda kallis öömaja, kui Taaralinnas sugulasi pole.



Väikefirmad, kes tahaksid turule tulla, ei saa seda teha. Vanad hiiud on ees ning seadnud väljumisajad endi huvides. Tallinna-Tartu liinil ei tehta üle aasta pooltunni väljumisi ja need ajad on vabad. Ministeerium võiks avaliku konkursi korras anda need väikefirmadele. Hind paneb kõik paika: kui see on taskukohane ja teenus kvaliteetne, siis inimene valib temale sobiva. Mina kui tarbija otsustan, monopol ei kirjuta ette, kellega tohib sõita.



Saaremaa firma Kalle Bussid peatub teel Tartusse ka seal, kus inimesel tõesti on vaja maha minna, või võtab koduteeristist peale, kui eelnevalt on kokku lepitud. Monopol seda ei tee ega hakkagi tegema.



Väikefirmale on iga klient potentsiaalne rahapakkuja ja temaga arvestatakse. Eravedajate käsutuses on praegu mugavamad bussid kui suurte firmade 15 aasta vanused romud. Mitu ettevõtjat on mõista andnud, et olukord ei parane enne, kui vallandub hinnasõda. Kes on esimene? Väikefirmade kinnitusel on Eesti kahe suurema linna vahel võimalik sõita 80–90-kroonise piletiga, sest kütusehind on mullusest odavam ja survet palku tõsta pole.



Väikevedajate koondamiseks tuleks luua ühtse juhtimisega firma. Tema vastutaks kaubamärgi ja liinivõrgu eest. Arvestada tuleb inimeste vajadustega. Soodustuste ring tooks kliente juurde. Ühiselt on võimalik hallata remondibaasi ja korraldada sõidukite hanked. Väikesed garaažid ja töökojad saaksid suurendada teenindusmahtu. Transpordis tekiks juurde töökohti. Tõuseks huvi bussinduse vastu.



Soome on üks parima ühistranspordi korraldusega maid. Seal tegutseb enam kui tuhat ühe-kahe mehe bussifirmat. Sõidukeid on kümneid ja töötajaid sadu, kui mitte tuhandeid.



Millegipärast ei räägi soomlased, et sellised ettevõtted on pankrotifirmad, vaid annavad kõigile võimaluse osaleda kaugliikluses ja riigitellimuste saamisel. Õiged ja tulevikku vaatavad otsused panevad aluse tugeva ühisveonduse tekkele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles