Mitut koolivaheaega on vaja?

Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kahes Tallinna koolis on alanud õppeaasta kevadisel poolaastal kaks vaheaega, kirjutab Raivo Juurak Õpetajate Lehes.

Õppeaasta alles algas, aga kaks Eesti kooli on juba läbi mõelnud, kuidas õpilaste kevadväsimusele vastu asuda. Nimelt ootab Tallinna inglise kolledži ja Kesklinna vene gümnaasiumi õpilasi teisel poolaastal ühe koolivaheaja asemel kaks koolivaheaega – üks veebruari ja teine aprilli lõpus. See tähendab, et just kõige suurema kevadväsimuse eel, veebruari lõpul, saavad lapsed õppimisest nädal aega puhata: suusatamas, kelgutamas, uisutamas käia või lihtsalt ennast välja magada.

Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi selgitab, et kolmanda õppeveerandi liigne pikkus on olnud juba aastaid probleem. Kui esimene veerand kestab seitse nädalat, siis täpselt kevadväsimuse aega langev kolmas veerand on veninud koguni üheksanädalaseks. Probleemi lahendamiseks otsustati inglise kolledžis jagada õppeaasta viieks ühepikkuseks perioodiks, mis on võrdselt seitse nädalat pikad. Nii jaguneb õppekoormus kogu aasta lõikes ühtlaselt ja õpilased saavad kõige raskemal perioodil ühe koolivaheaja juurde.

Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi direktor Sergei Teplov märgib, et nende kool taotles haridusametilt lisakoolivaheaja sisseseadmise luba juba möödunud aastal, kuid ei saanud, sest siis kehtestati kõikidele põhikoolidele ühtsed koolivaheajad ministri määrusega. Kuid nüüd lubab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uus versioon ka igal põhikoolil ise otsustada, millal ta koolivaheaega peab, ja Kesklinna vene gümnaasium haaras sellest võimalusest kohe kinni.

Jah, aga suve ei tohi puutuda …

Aga miks kasutab uut võimalust ainult kaks kooli? Vähemalt esialgu. Miks ei soovi ülejäänud koolid pakkuda oma õpilastele veebruari lõpus väikest suusapuhkust ja aprilli lõpus jalutuskäike tärkavasse loodusse? See oleks ju nii loogiline. Paraku näitab küsitlus, et inimestel on kahju … suvevaheajast. Kevadine lisavaheaeg lõikaks õpilaste ja õpetajate suvepuhkuse nädala või paari võrra lühemaks ja see ei meeldi väga paljudele.

Õpetajate liidu esimees Margit Timakov kinnitab, et tema on lisavaheaja poolt, sest teab väga hästi, mis meeleolud märtsi keskel klassis valitsevad. Kuid ta on asja lähemalt uurides saanud aru, et paljud pedagoogid on täiendava koolivaheaja vastu just põhjusel, et see lühendaks nende suvepuhkust nädala või kahe võrra.

Ka õpilasesinduste liidu esimees Britt Järvet märgib, et peab kevadist lisavaheaega heaks mõtteks, kuid õpilasesinduste liidu ühine otsus on olnud teistsugune − jääda senise süsteemi juurde, sest siis ei kannata õpilaste pikk suvi.

Kevadise lisakoolivaheaja idee meeldib ka lastevanemate liidu juhatuse liikmele Kristiine Vahtramäele ja tema organisatsioon on meediaski seda mõtet toetanud. Samas teab ta lapsevanemaid, kellel on kahju lapse suvevaheaja lühenemise pärast. Natuke lühem suvi ei peaks lapsevanemaid häirima, arvab Kristiine Vahtramäe, sest lapsevanemate endi suvepuhkused algavad enamasti alles juulis. Oleks isegi parem, kui laps juunis üksinda kodus ei oleks.

Paraku tundub, et pika suvepuhkuse nimel ollakse valmis nii kevadväsimust kui muidki katsumusi kannatama. Aga kas sellel on mõtet? Margit Timakov: «Me peaksime mõtlema, missugune lapse pikk suvepuhkus tegelikult on. Õpilasmalevasse pääsevad vähesed. Laste puhkelaagrid on kallid ja kestavad ainult ühe nädala. Maale vanaema juurde saab suveks sõita vaid mõni üksik, sest tänapäeva vanaema elab enamasti korrusmaja korteris ja käib ka pärast pensioniea saabumist tööl. Näeme, et suur osa lapsi ei tee suvel midagi mõistlikku, ja sellise suve väikesest lühenemisest ei peaks küll kellelgi kahju olema.» Teine võimalus on alustada kooli nädal või paar senisest varem. Aga sellele töötab vastu 1. septembri traditsioon, märgib Timakov, lisades, et kõrgkoolid alustavad tööd siiski juba enne tarkusepäeva.

«Kui õpetajatele ja õpilastele põhjalikumalt selgitada, mis kasu neile lisavaheajast on, oleksid nad natuke lühema suvevaheajaga varsti nõus,» selgitab Sergei Teplov. Uutele vahe­aegadele e« maksa üle minna tormates. Kesklinna vene gümnaasium uuris juba aasta varem kevadise lisavaheaja võimalikke plusse ja miinuseid, tegi vaatlusi, kaasates teiste hulgas tugispetsialiste. Lõpuks nähti, et lisavaheaeg õigustab ennast. Seejärel selgitati ideed kooli hoolekogus, kus see heaks kiideti.

Aga koolivaheaegade harrastused?

Mis saab siis koolivaheaegade harrastustest, on lapsevanemate peamine mure. Õpilaste tantsu- ja laululaagreid, sporditreeninguid, teaduskoole jms korraldatakse ju edasi traditsioonilistel koolivaheaegadel. Kas inglise kolledži ja Kesklinna vene gümnaasiumi õpilased peavad jääma tänavu sellest kõigest kõrvale, sest nende vaheajad on uutel kuupäevadel?

«Millal enne on tublil sportlasel treeninglaagrisse minemata jäänud?» küsib Sergei Teplov naerdes. Kui lapsel on õppimine korras, siis leiab kool talle ikka võimaluse ka spordi- või laululaagris ära käia ning hiljem järele õppida. Nii on see alati olnud.

Ka Rocca al Mare kooli direktor Kaido Kreintaal kinnitab, et koolivaheajad eri aegadel ei ole nii suur probleem, kui arvama kiputakse. Kuna erakooliseadus lubas Rocca al Mare koolil juba kaks aastat tagasi kevadise lisavaheaja sisse seada, on koolil kogemus olemas. Tõsi, ka Rocca al Mares olid lapsevanemad algul murelikud, et lapsed ei pääse enam laagritesse ning et ühe pere eri koolides õppivad lapsed ei saa enam üheskoos pere keskel koolivaheaega veeta. Paar lapsevanemat lubas oma lapse isegi Rocca al Mare koolist ära võtta, kui selle koolivaheajad ei lange teiste koolide omadega kokku. Ei võtnud aga keegi – kõik said hakkama.

Lisavaheaeg massidesse?

Inglise kolledži direktori Toomas Kruusimägi arvates oleks hea, kui kevadise lisavaheaja seaks sisse enamik koole, sest siis poleks koolivaheaja tantsu- ja muude laagrite külastamine probleem Ta lisab, et tema koolis ei olnud vaja hoolekogu selles pikalt veenda, piisas asjade selgitamisest. Küllap on niisamuti kõigis koolides, tuleb lihtsalt mugavustsoonist väljuda.

Ka Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula on seisukohal, et kui kevadisi koolivaheaegasid muuta, peaks seda tegema enamik koole. Endise koolijuhina mäletab ta veel aega, mil Nõukogude seadused Eesti koolis enam ei kehtinud ja Eesti seadused veel ei kehtinud. Tagajärg oli, et iga kool pidas koolivaheaegu just siis, kui ise heaks arvas. Välja tuli suur segadus ja tasapisi hakkasid koolivaheajad koolides jälle ühtedele ja samadele kuupäevadele nihkuma, sest nii on lihtsalt praktiline.