/nginx/o/2016/05/06/5347371t1haf57.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2292676t1hb169.jpg)
Usalduse kuritarvitamine on Eestis ja paljudes teistes peaaegu toredates riikides seaduse kohaselt kriminaalne tegu. Selle eest võib koguni vangi panna, ja on pandud ka.
Indrek Kuus: kooskõlastamata teade
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksis seisab uhkelt, et ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kirjas on: üks ajakirjanduse peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist.
Valdav osa reporterid ja toimetajad sellest põhimõttest kinni ka peab, kuigi mõistagi leidub tegelasi, kes seda ei usu, ning siinkohal pole mõtet kedagi veenma hakata, sest alati leidub mõtisklevaid logardeid, kes teavad kõikidest paremini, kuidas teha ajalehte, ausambaid, asfalteerida teid, küpsetada leiba jne.
Tuleb tunnistada, et paraku leidub üksikuid pealiskaudseid kapsapäid ka ajakirjanike ridades, keda mitte valgeteks, vaid kollasteks võiks nimetada ja kes tõtt üritavad väänata.
Valimised ja täiskuu pidavat inimesed lolliks tegema ja enne oktoobrihääletusi näib olevat juba üsna tavaline, kui mõni poliitikategelane võtab kätte ja üritab iga hinna eest tuttavalt ajakirjanikult kätte saada sobivat tulemust.
Tegelikult pole midagi imelikku, kui intervjueeritav palub, et saadetagu tekst enne avaldamist talle ülevaatamiseks. Või avaldatakse soovi, et telefonivestluse põhjal tehtud uudises tsitaadid ette loetakse. Nagu ütles mulle üks ekspeaminister: «Siis saame kindlad olla, et saime teineteisest õigesti aru.» Koostöö sujus, üksteise usaldust me ei kuritarvitanud.
Sõbralik kooskõlastusring.
Ent poliitikas toimetab tegelasi, kes arvavad, et manipuleerime, kavaldame. Kurat, kahju, et ei saa käsku anda nendele tüütutele leheneegritele teisel pool rindejoont! Ehk igal sobival hetkel püütakse valetada ka ajakirjanikule, kellega 99 korral sajast on olnud normaalne töine suhe ehk sinult täpne info, minu poolt adekvaatne kajastus uudisesse vormituna. Sellisele suhtumisele järgneb ebasõbralik kooskõlastusring.
Ajakirjanduse eetikakoodeksi kohaselt on taunitav ka nende inimeste ärakasutamine, kes elus esimest korda ajakirjanikku näevad ja arvavad, et too on sõbralik loom. Enamasti ongi, aga ei pruugi. Ka algaja poliitik näeb kunagi esimest korda ajakirjanikku ja peab temaga suhtlema.
On aus, uurib asja, sõbruneb ja kasvab enesekindlaks. Mõnest poliitikust sirgub elukas, kes arvab, et suhtekorraldaja ja pressiesindaja on tema teenrid ja timukad, kes peavad tagama, et ajalehes ilmub artikkel sellisena, nagu koosolekul heaks kiideti ja ülemus ütles. Ajakirjanikule tehakse otseselt vihjeid, et enam ta infot ei saa, kui ta ei kirjuta nii, nagu kooskõlastame.
Vaadake, saame ikka küll! Meie siin Postimehes kindlasti.