Läänemere põhja plaanitud gaasitoru ehitamine on potentsiaalselt väga ohtlik keskkonnale ning inimeste eludele. Kuigi gaasitoru ei rajata Eesti vetesse, on vee liikumise seaduspära Soome lahes selline, et reostus liigub Eesti randa.
Juhtkiri: mitu inimelu maksab gaasitoru?
27. oktoober 2009, 23:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läänemerre on uputatud tohutul hulgal sõjamürke, meremiine, ohtlikke aineid ja muid iseenesest inimtegevuse tagajärjel settinud toksilisi aineid. Nord Streami torujuhtme laskmine merepõhja võib paisata mürgid põhjasetetest merevette ja sealt edasi Eesti randa. See pole ammendav loetelu gaasijuhtmega seotud riskidest, ent tähendab otsesõnu ohtu Eesti elanike elule.
Gaasijuhtme rajaja, Gazpromile kuuluv ettevõte Nord Stream ei ole ammendavalt vastanud küsimustele, mis nende toru Läänemere-äärsetele ühiskondadele ja merele maksma läheb. Milline on riski hind inimeste elu ja tervise ning keskkonna mõttes.
Arutelu riskide üle Läänemere-äärsete riikide avalikkuses ja parlamentides pole olnud kaugeltki piisav. Ühelt poolt räägime Euroopa Liidu Läänemere strateegiast ja suurest koostööst. Teiselt poolt võib minna nii, et mitmedki Läänemere-äärsete riikide valitsused annavad poliitilisele survele järele ning nõustuvad torujuhtme rajamisega, mis võib kõik ülejäänud pingutused mõttetuks muuta.
Seejuures üritatakse igati varjutada küsimust, milleks gaasijuhet merepõhja üldse tarvis on. See maksab mitu korda rohkem kui maismaal kulgevad torujuhtmed ning on vägagi kaheldav, kas Venemaal üldse jagub gaasi, mida selle kaudu Saksamaale eksportida. Investeeringuid uutesse gaasimaardlatesse pole selleks tehtud.
Selleks et nimetada Nord Streami puhtalt majanduslikuks projektiks, peab inimene olema kas teadmatuses või Gazpromi palgal. Palgalehel on, nagu teame, mitu Euroopa endist juhtivat poliitikut – poliitiline tagatoa-surve valitsustele on väga tugev. Teiselt poolt on Läänemere-äärsete riikide ühiskonnad torujuhtme ohtudest vähe informeeritud.
Loomulikult on torujuhtme ehitajate huvides, et load tuleksid riikidelt võimalikult kiiresti ja ilma kõiki aspekte katvate aruteludeta avalikkuses.
Aga kindlasti ei ole see Läänemere ääres elavate inimeste huvides, et Kreml teostab torujuhtme abil oma geopoliitilisi ambitsioone, jättes keskkonnariskid teiste kanda.
Vastamata küsimusi on selleks liialt palju, et üks tõsiselt võetav Euroopa valitsus võiks puhta südametunnistusega torujuhtmele lubavat tuld näidata.