Juhtkiri: kardetud meditsiinikärbe

Reedel saab Rakvere sotsiaalabikeskuses tervisealast nõu küsida ning tervisenäitajaid mõõta. Foto: Caro / Scanpix

Samal ajal kui ÜRO üleilmses inimarengu indeksis ohustab meie vägagi kõrget kohta eelkõige kesine olukord rahvatervises, mille üheks kurvavõitu tähiseks on paljude teiste Euroopa Liidu rahvastega võrreldes lühike eluiga ja elukvaliteet üldse, ning paljud hääled kutsuvad üles arutama teemat parlamendis riiklikult olulise küsimusena, tabavad tervishoiusüsteemi taas kärped.

See on raske ja valus otsus ning isegi kui teatud argumendid räägivad hetkel selle kasuks, kõlab poliitikute osav jutt, justkui läheks nüüd, kus raha vähemaks võetakse, midagi isegi paremaks, võrdlemisi õõnsalt. Paremaks ei tee see kindlasti midagi. Kuid seda kärbet oli oodata. Kõik märgid näitasid, et varem või hiljem pidi mingi otsus tulema, ja eks ole tänavu püksirihma pidanud pingutama kõik valdkonnad. Rasked ajad tuleb üritada üle elada, ka meditsiinis. Võimalik, et kogutud reservid kuluvad marjaks tõesti päris viimase häda korral. Näiteks tuleval aastal, mida peetakse juba ette raskeks.

Ent mida siis ikkagi toob kaasa haigekassa nõukogu eilne otsus, millega tehti valitsusele ettepanek kinnitada 15. novembrist uus tervishoiuteenuste hinnakiri kuus protsenti langetatud piirhindadega? Meditsiinitöötajate palga (ja sellega seoses arstide motivatsiooni) edasise vähenemise ning võib-olla ka lahkumise piiri taha? Ravijärjekordade pikenemise? Või hakkavad haiglad otseselt kokku hoidma hädaliste arvel, nagu pelgab patsientide esindusühing? Vaevalt et keegi praegu täpseid vastuseid teab – meile võimalike patsientidena oleks parim, kui mõju oleks võimalikult lühiajaline, et me ei peaks teatud asju hakkama paremate aegade saabudes taas nullist üles ehitama.

Haiglad on nii haigekassa nõukogu otsuse eel kui järel oma esindajate kaudu tõdenud, et enam pole kohta, kust raha kokku hoida. Peale palkade. Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa kinnitusel moodustavad poole kõigist kuludest palgad, mis on enamikul tervishoiutöötajatel langenud niigi keskmiselt kümnendiku võrra. Eile kinnitas üks Tartu Ülikooli kliinikumi juhte, et uus palgakärbe ilmselt tuleb.

Võib-olla oleks just praeguses kriisi põhjas tõesti õige pöörata pilk tulevikku. Arstide liit tegi hiljuti avaliku pöördumise riigikogu ja presidendi poole, milles tõdeti, et Euroopas konkurentsivõimelise tervishoiu tagamiseks oleks vaja praegust rahastamissüsteemi muuta. Sotsiaalmaksu laekumistest sõltuvat süsteemi on arvustanud ka maailma terviseorganisatsioon.

Siin oleks omajagu ainest, mida riigikogus arutada, kui riiklikult tähtis küsimus arutlusele tuleb.