Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2320829t1h2705.jpg)
Hiljuti avaldas Andrus Karnau Postimehes taas ühe loo Haapsalu jahisadamast ja kahjurõõmutses selle sulgemise üle. Õieti oleks pidanud Haapsalu merevärava sulgemise sildil lisaks sulgemise põhjustajatele, Haapsalu linnapeale ja Veeteede Ametile, seisma ka Andrus Karnau nimi.
Haapsalust pärit inimesena on Karnau ja tema mees(nais)kond esitanud teadlikult ja süstemaatiliselt tarbijat eksitavat infot olukorrast Haapsalus ja selline nn avalikkuse surve ongi viinud kahju tekitamiseni Suur-Holmi sadamale, aga eeskätt siiski Haapsalu linnale.
Karnau nimetab mind oma viimases artiklis arendusluuseriks. Ma ei tahaks sellise nimetusega sugugi nõustuda! Minu sadam ei ole ei rohkem ega vähem suletud kui teised Haapsalu sadamad ning enamik Eesti väikesadamaid. Kusjuures planeerimisjärgus Veskiviigi sadam, mida Postimees usinalt propageerib, on oma tegemistes alles sellises staadiumis, et kui uskuda Haapsalu linnavalitsusest saabunud kirja, siis ei teata veel isegi seda, et millist sadamat ja millise süvisega laevadele sadamat kavatsetakse rajada.
Suur-Holmi sadama värav on suletud selle tõttu, et ma lihtsalt ei ole enam nõus kaasa mängima seda riigi ja väikesadamate vahelist mängu, kus sadamatele öeldakse, et olge aga pealegi laevaliikluseks avamata, samas toimetage muudkui rahulikult edasi, me ei puutu teid. Selline kahepalgelisus viib lõpuks olukorrani, kus tegutseda saavad vaid veeteede ametile meelepärased ettevõtjad või siis meelehead andvad sadamad.
Suur-Holmi sadam on ammu valmis ja vastab igati nõuetele. Sadam on suletud absurdsel põhjusel, mida meedia lugejate eest hoolikalt varjab: sulgemise põhjusena tuuakse mitteolemasoleva ehk olematu piiripunkti töö takistamist mitteolemasolevas Haapsalu jahisadamas ja kes siis veel, kui mitte haapsallane Karnau peaks teadma, et Suur-Holmi sadama naabruses sellist piiripunkti ega sellist sadamat ei eksisteeri. Nii nagu ei eksisteeri ka Suur-Holmi sadamast linna pool asuvasse, navigatsiooni seisukohalt mõttetult madalasse vette viivat laevateed, kanalit, süvendit vms.
Teine asjaolu, mida Postimehe lugejate eest hoolikalt varjatakse, on see, et tegelikkuses käib Haapsalus kohalike omavalitsuste valimisteks ettevalmistumine ja planeerimisjärgus olevale Veskiviigi sadamale tahetakse majandusministeeriumist suunata toetusraha. Nii selle olematu sadama valdajad kui ka Haapsalu linnavalitsus ning ministeerium on ühe ja sama erakonna kontrolli all.
Kolmas asi, mida lugeja eest varjatakse, on fakt, et Veskiviigi sadama ühe kaasomaniku, hr Arvo Oorni tütre elukaaslaseks on majandusministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe, kes võib omakorda mõjutada samas ministeeriumis töötavat Haapsalu linnapea tütart. Tulevase Veskiviigi sadama omanikud polnud jõudnud veel oma sadama rajamise soovist märkugi anda, aga juba asuti nende kasuks seadusemuudatusi treima, raha jagamise tingimusi sättima ja Suur-Holmi sadama veeala vähendama.
Ja neljas asi, mida lugeja eest varjatakse, on see, et tulevase Veskiviigi sadama territooriumil asuvas kalurikolhoosiaegses jahtklubi hoones ei asu MTÜ Haapsalu Jahtklubi ja tublidel Haapsalu purjetajatel ei ole selle kinnistuga, kasutusluba mitteomava hoone ja kaiga ning planeerimisjärgus uue sadamaga seoses mitte mingisuguseid õigusi peale nõukogudeaegsete mälestuste.
Eesti seadused võtavad kõik ülaltoodu kokku ühe lühikese sõnapaariga: kõlvatu konkurents. Postimehe, niivõrd suure ja soliidse meediaväljaande majandustoimetaja peaks sellise majandusterminiga hästi kursis olema ja sellise tegevuse õhutamist igati vältima.
Miks siis ikkagi arendusluuser, miks mitte lihtsalt luuser?
Olen ju laulva revolutsiooni aegu tegelnud Eestis toimuvast tõese ja sõltumatu info tagamisega maailma meediakanalitele ja seejärel ligi kahekümne aasta jooksul võidelnud meedia paljususe, info vaba leviku ja sõnavabaduse eest Eestis. Praeguseks pean kahjuks nentima, et Eesti meedia on igati manipuleeritav ja tsenseeritav riigiametite suhtekorraldajate jt propagandategelaste poolt, keda me maksumaksjatena ülal peame.
Olen ju ligemale kümne aasta jooksul võidelnud selle eest, et Eesti väikelaevnik võiks hommikul ärgates leida, et tema väikelaevajuhitunnistust ei ole öö jooksul salaja kehtetuks tunnistatud; et veeteede ameti ametnike lisasissetulekuks ei oleks võimalikult paljude erinevate juhilubade süsteem; et paadiomanik ei peaks endaga teist paati kaasas vedama, kuhu kogu nõutav varustus paigutada; et Eesti laevad ja väikelaevad saaks probleemivabalt Eesti lippu kanda; et väikelaevaregister ei asetseks veeteede ameti ruudulises vihikus ning et väikelaevade juhtimist ja kaugete maade avastamist ei takistaks Euroopa Liidus senikuulmatud piirangud.
Nüüdseks pean kahjuks nentima, et väikelaevnikele selliste hädavajalike ja seaduses nõutud haldusaktide ilmumist, nagu seda on väikelaevade kasutamise ja varustuse nõuded, tuleb oodata aastaid ning samal ajal pealt vaadata, kuidas ametnike erakonnakaaslaste või sugulaste kasuks muudetakse seadusi ja produtseeritakse vajalikke otsuseid välgukiirusel.
Seega, mitte arendusluuser, vaid lihtsalt luuser, sest et millise muu nimetusega saaks nimetada seda inimest, kes vabariigi 90. juubeliaastal peab ennast tundma nagu Pätsi-aegses vaikiva ajastu vabariigis või ENSVs.