Tänapäeval on koostöövõimalused Läänemere regioonis paremad kui eales varem: alates Euroopa Liidu laienemisest 2004. aastal on Läänemeri muutunud peaaegu täielikult Euroopa sisemereks, mis ühendab omavahel kaheksat Euroopa Liidu liikmesriiki.
Läänemere võimalused ja väljakutsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läänemere piirkond on koduks 105 miljonile inimesele, aga veel 20 aastat pärast Berliini müüri langemist on majanduslik jõud endiselt ebaühtlane. Läänemere regioon ei kasuta oma majanduspotentsiaali täielikult – kuigi siin elab 23 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast, toodetakse siin vaid 16 protsenti Euroopa SKTst. Praegune rahandus- ja majanduskriis toob veelgi selgemalt esile, et tööhõive arendamiseks vajab piirkond uut lähenemist ja majanduskoostööd.
Samal ajal seisab Läänemere piirkond uute raskuste ees. Ligikaudu 90 protsenti kaubandusest on seotud merega. Iga päev ületab Läänemere umbkaudu 2000 laeva. Ühelt poolt näitab see majanduslikku suutlikkust ja tihedaid sidemeid, teisalt suurt õnnetusriski. Läänemere vee vahetuseks Atlandi ookeaniga kulub 25–50 aastat. Igasugune problemaatiline aines, mis satub Läänemerre, jääb sinna pikaks ajaks.
Läänemere jõgikondade keerukus tingib, et paljusid võimalusi saab realiseerida ainult koostööd tehes.
ELi liikmesriikide riigipead ning valitsusjuhid palusid Euroopa Komisjonil välja töötada detailne Läänemere strateegia. Euroopa Komisjon esitles liikmesriikidele oma strateegiat tänavu juunis. Kõik ELi riigid on kokku leppinud koostöös selle idee elluviimiseks. Esimest korda töötatakse välja ning viiakse ellu majanduse, keskkonna, kultuuri ning teaduse ja arenduse (et nimetada tähtsamad) regionaalne poliitiline kontsept, mis hõlmab mitut liikmesriiki.
Mida see praktiliselt tähendab? Üks näide: juhul kui üks riik suurendab oma sadama suutlikkust, mõjutab see kõiki piirkonna transporditeid.
Transporditeed ja logistika tuleb kohandada uutele oludele. Sadamate konkurents võib olla positiivne, ent samas saab efektiivsust parandada koordineeritud planeerimisega, mille tulemusena kasvab tööhõive ning suurenevad võimalused edasiseks majanduskasvuks.
Poola ja Saksamaa on ELi Läänemere strateegiaga tihedalt seotud. Strateegia peaks põhirõhu asetama keskkonnateemadele, laevandusele, transpordile ja energia infrastruktuurile. Lisaks peame koordineerima majanduse, teadus- ja arendustöö poliitikat.
Läänemere ääres asub üks maailma kõige innovaatilisemaid piirkondi. Heaolu on võimalik luua «viienda vabaduse» – teadmiste ringluse kaudu. See on meie kapital majanduskasvuks. Samuti peame parandama väike- ja keskmiste ettevõtete võimet laiendada oma võrgustikke, leidmaks ekspordivõimalusi ja uusi partnereid regioonis.
Osa projektide eesmärk on muuta Läänemere regioon ELis parandatud merekeskkonna näidispiirkonnaks. Peale selle võib piirkond saada juhtregiooniks mereressursside seire võimsuste väljaarendamisel.
Dialoog Venemaaga, ainsa ELi mittekuuluva Läänemere-äärse riigiga, on meile väga tähtis. On tingimata vajalik jätkata edukaid veepuhastusprojekte Kaliningradi piirkonnas ja Peterburis. Need on osa ELi «Põhjamõõtme keskkonnapartnerlusest». Via Baltica loob võimaluse ühendamaks inimesi Berliinist läbi Varssavi ja Tallinna Peterburini.
Läänemere regioonil on paljutõotav tulevik, kui kasutame võimalusi, mida meri meile pakub. Poola ja Saksamaa teevad ka edaspidi koostööd, et ELi Läänemere strateegia oleks edukas – kodanike, Läänemere ja Euroopa Liidu hüvanguks.