Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/12/06/13516104t1h891b.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2312929t1h4ee9.jpg)
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse spetsialistidel tuleb tihti vastata küsimustele, mis seotud riigieksamitega. Püüame täna üht-teist selgitada nii konkreetsematele kui emotsionaalsematele küsijatele.
Piaget leiutatud IQ-teste nimetatakse ka lääne ühiskonna koolivalmiduse testideks, just koolilapsi silmas pidades Piaget need omal ajal välja mõtles. Tuntuks on need saanud intelligentsustestidena. Riigieksam ei ole IQ-test.
Neid võib vaadata kui koolilõpu- ja ülikoolivalmiduse teste. Eksamid näitavad gümnaasiumilõpetaja küpsust ja aitavad ülikoolidel teha valikuid tudengikandidaatide hulgast. Riiklik õppekava võimaldab koostada selleks ka raskemaid ülesandeid. Tõesti eksamitöödes on need esindatud. «Isegi õpetaja ei oskaks seda ülesannet lahendada,» võib kuulda ütlemisi. Õpetajaid tuleb siiski hinnata õpetamisoskuse järgi.
Et riigieksamil edukas olla ja väga head tulemust saada, ei piisa faktide pähe õppimisest. Peab oskama fakte kasutada uues olukorras, analüüsida, neile hinnanguid anda. Õpetaja, kes on õpilasi suunanud nende oskuste arendamisele kogu õppetöö vältel, võib julgelt saata õpilased riigieksamile.
Hindamisest
Tasemetööde, lõpueksamite ja riigieksamite üks funktsioone on hindamise põhimõtteid ühtlustada. Välishindamine võimaldab saada objektiivsemat informatsiooni õpilaste teadmistest ja oskustest: vähenenud on õpilase ja õpetaja vaheliste suhete mõju hindamistulemustele ning üle riigi kasutatakse samu hindekriteeriume.
Tihti kuuleme küsimust: «Mul olid koolis selles aines viied, miks ma riigieksamil ainult 80 punkti sain?» Riigieksamitel on hindamisele ühtsed kriteeriumid ning hindaja jaoks jääb hinnatav anonüümseks. Kirjandite jt eksamite subjektiivselt hinnatavaid eksamiosi hindavad kaks teineteisest sõltumatut hindajat. Kui kahe hindamise tulemus on erinev, lähevad kindlaksmääratud erinevuste puhul tööd kolmandale hindamisele.
Kui tööd eksamikeskusesse jõuavad, toimuvad hindajate standardiseerimiskoosolekud, kus täpsustatakse hindamisjuhendist arusaamist ning ühtlustatakse selle rakendamist.
On mõistetav eksaminandide soov saada igalt eksamilt maksimumpunkte. Aga ei ole võimalik, et kõik meie koolide õpilased saaksid ainult üle 90-punktiseid tulemusi. Kui õpilasel on mingis õppeaines aastahinne «3» ja ta saab sama aine eksamil tulemuse 50 punkti, siis võivad nii õpilane kui ka õpetaja rahul olla see on korralik tulemus.
Eksamiülesanded on valitud mitmekülgselt, et teadmiste puudumist ei saaks varjata dresseeritusega tüüpülesannete lahendamisel.
Eksamid valmivad nendesamade inimeste silmade all, kes on kursis õppekava ja õpikutega ning on saanud testimiskoolitust. Eksamikomisjonidesse kuuluvad tegevõpetajad maa- ja linnakoolidest, vene ja eesti õppekeelega koolidest, samuti õppejõud kõrgkoolidest.
Tulemuste võrreldavus
Eksameid eeltestitakse ning võrreldakse tulemusi eelmiste aastate tulemustega, jälgitakse ülesannete raskusastet, et kõikidel eksaminandidel oleksid võrdsed võimalused ülesandeid hästi teha. Vajadusel muudetakse eksamiülesandeid kas kergemaks või raskemaks. Ka eksamiülesannete sõnastuse suhtes on väga ranged nõudmised, et välistada kaksipidi mõistmisi.
Eksamikeskusele on ette heidetud, et eri aastate eksamitulemused pole võrreldavad. Vajaduse eksamitulemuste parema võrreldavuse tagamiseks on tinginud mitmed asjaolud, ennekõike riigieksamite süsteemi areng: näiteks 20 punkti künnise teke aastal 2003 või siis matemaatika eksami ülesannete arvu vähenemine eksami esimeses osas. Et eksameid muuta võrreldavamaks, võetakse tänavu kasutusele protsentiilastak, mis annab täiendavat teavet õpilaste tulemuste kohta.
Näiteks protsentiilastak 85 tähendab, et 85% eksamitegijatest jäid sel aastal selles aines õpilase seljataha ning 15% tegid eksami temast paremini. Pärast esitatud vaiete läbi vaatamist ilmuvad eksamikeskuse kodulehele riigieksamipunktide ja protsentiilastakute vastavustabelid nii tänavuse kui varasemate aastate kohta.
See raske inglise keel
3. mail toimunud inglise keele riigieksami kirjalik osa on leidnud suurt vastukaja. Tuletame meelde, et inglise keele riigieksami suuline osa kestab 9. maini. Ka tänavu ei saa järeldusi enne teha, kui tööd on hinnatud ning esmane analüüs tehtud. Kokkuvõtteid tehes vaatab eksamikeskus eksamit kui tervikut. Võõrkeele riigieksam kontrollib, kuidas eksaminand oskab oma keeleoskust rakendada.
Keeleteadmiste testimine on omaette teadus. Eripärad, kuidas keeleteadmisi kontrollitakse, on arvesse võetud ka inglise keele riigieksamitööd koostades. Vast võib siit põhjust otsida, miks mõni ülesanne tundus eksaminandile pigem loogika kui keeleoskuse kontrollina, ehkki igal ülesandel on igas eksamitöös oma kindel eesmärk, mida ja miks ta kontrollib.
Riigieksamitest on harjutud rääkima pigem negatiivses võtmes. Ometi vaadates eksamite rolli laiemalt, võib näha palju positiivset. Lisaks õppekavas ja ainekavas ette nähtud teadmiste omandamisele valmistub õpilane koolis tulevaseks eluks ning teeb valikuid, kelleks saada. Riigieksamid peaksid kaasa aitama tulevikuvalikute tegemisele.
Milliseid eksameid teha, hakatakse tihti mõtlema juba gümnaasiumi alguses. Valikutega kaasneb ka vastutus kogu gümnaasiumi jooksul neid aineid veidi sügavamalt õppida. Kõigest hoolimata on eksam õppimist motiveeriv faktor. Õpimotivatsiooni ei saa kunagi liiga palju olla.