Этот счетчик точно ничего не излучает, но и ничего не передает

FOTO: Pm

«Pealtnägija» tõi päevavalgele pommuudise, kui avalikustas, et Eesti Energia lubab jätta 65 000 arvestit kontrollimata, kuigi need ei ole nõuetekohaselt taadeldud.


Jahmatama paneb, et veebruaris kehtima hakanud salajane töökorraldus lubab kasutada taatlemata arvesteid, kui aktiga fikseeritud arvesti viga ei ületa 50 protsenti.



Varem kehtinud elektriseadmete ehituse eeskirjade järgi oli vanade aktiivenergia arveldusarvestite täpsusklass 2. Kaasaegsete elektroonsete elektriarvestite täpsusklass on kliendile teadmata ja nende töö õigsust kliendil kodus võimatu kontrollida.



«Pealtnägija» saatest selgub, et vanade arveldusarvestite ­taatlemata jätmisega rikkus Jaotusvõrk seadust, kusjuures see ei olnud Jaotusvõrgu juhi ainuisikuline väljamõeldis, vaid see oli kooskõlastatud eri instantsidega.



Muidugi pidas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots niisugust seaduserikkumist 21. sajandil absurdiks ja ütles, et kuuleb sellest alles «Pealtnägijalt». Tuleb välja, et oma tegevusetusega pettis riigiettevõte Jaotusvõrk kõiki kliente, sest elektrienergia kui kauba mõõtmine oli puudulik, mis ei võimaldanud võrguettevõttel tegelikku elektritarbimist ja kadusid määrata ja seega reaalset elektrihinda kujundada. Vanad taatlemata elektriarvestid eksivad üldjuhul kliendi kasuks ja põhjustavad sellega suuremaid kommertskadusid. Korras taadeldud arvestid oleksid kindlasti kindlustanud suurema kommertskäibe ja seega võimaldanud tänavu 1. augustil suurema elektrihinna languse. Uskumatu, et kõike seda tegevust vaatas pealt Eesti Energia sisekontroll.



Energiagigandi ülbust ja karistamatust näitab tõik, et kohe pärast pettuse avalikustamist pöördus Jaotusvõrk majandusministeeriumi poole pikenduse taotlusega muuta elektriarvestite taatlemise määrust nii, et vanu arvesteid oleks lubatud kasutada aastani 2013. Majandusministeerium tegi õigesti, kui ei rahuldanud seda taotlust, vaid nõudis, et kohe alustataks taatlemata arvestite väljavahetamist.



Paistab, et Eesti Energiale see nõue aga ei kehti. Nii vahendabki 7. oktoobri Postimees Eesti Energia Jaotusvõrgu teate, et esimesi kaugloetavaid arvesteid hakatakse paigaldama alles järgmise aasta detsembris.



Konkurentsiameti peadirektori jutust selgub, et kõik mõõtmisega seotud kulud peaksid olema elektrihinna sees, kuid tegelikult see nii päris ei ole.



Praegused elektriteenuste kõrged hinnad ja segased elektritariifid on kliendivaenulikud. Lisaks pidurdavad põhjendamatult kõrged liitumistasud ettevõtluse arengut.