Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2282903t1hd084.jpg)
Eelmise aasta kevadel ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi vanemteadur Leev Kuum tabavalt, et Eesti majanduses tuleb minna autopiloodilt üle käsitsijuhtimisele. Selle aasta algul teavitas Indrek Neivelti juhitud Eesti Arengufond, et uuringuandmete põhjal võivad meie asjad küll praegu hästi olla, aga kaugemas perspektiivis seisab ees hulk probleeme.
Äsja konstateeris Mart Laar mainitud arengufondi uurimuse taustal, et Eestil on oht stagneeruda. Ning Eesti majanduse kõige tähtsam mees, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts sõnas, et Eesti peaks hakkama tõsiselt Nokiat otsima. Eelneva valguses pakun ministri mappi välja esimese Eesti Nokia kandidaadi: e-riik kui kaup.
Eesti on väga väike riik, aga see väiksus on meile vastupidi tavamõtlemisele suur eelis ja väärtus. Me oleme oma riigi katnud korraliku IT-infrastruktuuriga, pea kõigil on taskus mobiiltelefonid, lisaks oleme tehnoloogiale vastuvõtlik rahvas.
Maailmas ainulaadne
Kasutades neid väärtusi enda kasuks, saaksime luua kogu riigijuhtimist ja kodanikkonnaga suhtlemist katva paberivaba riigikorralduse. See oleks maailmas peaaegu ainulaadne just selle poolest, et see kataks palju ühiskonna edukaks toimimiseks vajalikke valdkondi ning seda üle riigi.
Säärane süsteem on võimalik edukalt ja kiirelt toimima panna ainult väikeses riigis. Küsite, mis siin uut, me ju teemegi seda.
Praegu pusivad eri riiklikud struktuurid oma e-lahenduste kallal enamasti omaette, selle tõttu sünnib palju topelttööd ning tekivad lahendused, mis üksteisega kokku ei sobi. Juba eelmise aasta sügisel ütles praegune riigikontrolör, et e-riigi arendus tuleb võtta keskse kontrolli alla. Jutt ei ole tsentraliseerimisest, vaid pigem koordineerimisest.
Tsentraliseerimine tapab initsiatiivi, koordineerimine aga keskendab ja kumuleerib kompetentsi. Riigil on mitu tugevat IT-struktuuri, millest üks oleks mõistlik teha juhtivaks e-riigi arenduste väljatöötamise koordineerijaks. Koondada sinna parimad pead avalikust ja era IT-vallast ning muuta organisatsiooni e-riigi arendusstaabiks ja kompetentsikeskuseks.
Kõik eri haldusüksused teeksid oma arendusi edasi, kuid ühest päevast alates peaksid nad vahetama informatsiooni planeeritavatest arendustest nimetatud organisatsiooniga ning saama sealt vajadusel nii tehnoloogilist kui organisatsioonilist abi.
Lisaks kannaks see organisatsioon kvaliteedi järelevalvaja rolli. Nii tekib olukord, kus e-riigi arendustel on reaalne projektijuht ning on pandud alus ühtse üleriigilise e-riigi tekkimisele.
Järgmise etapina on võimalik teha e-riigindusest kaup. Esiteks tuleb leppida kokku, et kõik väljatöötatud lahendused kuuluvad küll riigile, kuid väljatöötajatel on õigus neid ise edasi müüa ja ka tulu saada.
Nii tekib erasektorina e-riigi lahenduste edasimüümisest huvitatud pool. Erasektor saab ju IT-toote, mille väljatöötamise kulud on esimese prototüübi loomisega juba kaetud ja teise eksemplari müük on juba puhas kasum. Järgmiseks peame mõtlema sellele, kuidas riik saaks aidata erasektorit e-riigi toodet teistele riikidele müüa, sest tegu on ju riikide kaubavahetusega.
Kasutades EASi välisesinduste võrgustikku, ministrite ja presidendi välisvisiite teiste riikidega kontaktide loomiseks, et e-riigi lahendusi teistele riikidele müüa, on meil olemas nii kaup kui müügikanal. Tulemuseks oleme saanud kaks kärbest ühe hoobiga: korralik e-riigi struktuur oma riigis ning Eesti eksportartikkel nr 1.
E-riigist saab klaster
Järgmise etapina peame mõistma ja ära kasutama asjaolu, et e-riigi arenduste koordineerimine stimuleerib koostööd ja kontakte, tänu sellele saame üles ehitada e-riigi IT-klastri, mil on positiivne mõju haridusele ning mis meelitab Eestisse välismaiseid talente. Ka selline klaster oleks maailmas ainulaadne. Kuivõrd e-riigi IT-klaster toimiks koostöö stimuleerijana, aitaks see kõigile lisaks ühendada erastruktuuridel jõud suuremate rahvusvaheliste IT-hangete korraldamiseks.
Idee ei ole uus, kuid geniaalsus on tihti just enesestmõistetavates asjades. Selle sajandi esimesel aastal koostas rühm edumeelseid inimesi raporti Eesti e-riigi projekti parema korraldamise kohta, kus soovitas asuda e-riigi arendust koordineerima. Üks nendest edumeelsetest inimestest oli tollane riigikontrolli juht Juhan Parts.