Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Häbiväärne spordiülekanne ETVs
Läinud nädalavahetuseks Eesti Televisioonis reklaamitud Balti liiga tähtede mäng pakkus ettearvatult õukorvpalli kõrval ääretut lugupidamatust meie kuulsamaile korvpalliperekonnale ja tuhandetele huvilistele.
Ülekande sissejuhatuses teatati, et saates on kandev osa ka legendaarse Eesti korvpalli asjatundja Ilmar Kullami tegudel. Suurte meistrite Lipso, Tomsoni, Salumetsa ja Tammiste algatusel pandi alus Kullami-nimelisele sihtkapitalile Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures.
Fondi eesmärk on korvpallitreenerite-pedagoogide töö igakülgne edendamine. Koos eelnimetatud suurmeistritega osalesid tseremoonial Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees maestro Eri Klas, korvpalliliidu president Peep Aaviksoo, Ilmar Kullami soovil tema tütar, omaaegne Eesti koondnaiskonna liige, Oksana Kullam-Puuste.
Kogu tseremoonia rikkus kas tahtmatult, tehniliste apsude või lihtsalt maitselageda mõttelaadiga ennast imetlev ETV spordipäälik Marko Kaljuveer. Jaak Salumetsa sõnavõtt jõudis reporterite jutuvada taustal osaliselt ka televaatajateni. Ilmar Kullamit esindanud tütar Oksana pöördumisest korvpalliüldsuse ja televaatajate poole võis kuulda vaid paari alguslauset.
Haritud ja eduka daami sõnavõtu televaatajatele katkestas eetris kõlanud päälik Kaljuveeri korraldus «lõpeta ära». Televaatajatel jäi kuulmata ka Eesti Olümpiakomitee liikme Eri Klasi rahvale alati elamust pakkuv sõnavõtt. Ja kodustele ekraanidele jõudis ETV reklaam.
Seejärel sai eetris sõna Marko Kaljuveer ISE, et intervjueerida Priit Tomsonit. Kas ta tõesti kartis, et tema intervjuu kahekordse maailmameistriga võib lüheneda minuti-paari võrra? Saate lõpus sai Kaljuveer küsitleda Aleksei «Tamma» Tammistet. Olgem ausad, intervjuusid kaunistasid Tomsoni ja Tammiste ütlemised.
Ma ei tea ega tahagi teada Kaljuveeru administraatorivõimeid, kuid küsitlejana ei ole ta ei, Urmas Oti, Vahur Kersna ega kadunud Toomas Uba tasemel.
Eeltoodu ei ole ainult minu isiklik vingumine. Mul on piinlik Ilmar ja Valentina Kullami ees neile tähelepanuväärsel päeval osaks saanust. Tartlasena ja veidi Kullamit tundva inimesena tean, et delikaatse härrasmehena ta minu järeldust ei toetaks. Päev pärast ülekannet oli mul vestlus veel elavate ja sõjajärgsetel aastatel koos Kullamiga korvpalliväljakul suuri tegusid teinud, samuti «kuldsesse Kalevisse» kuulunud tartlastest mängijatega.
Nördimus oli ühene. Aga kindel lootus on meil kõigi, et Ilmar Kullami fond saab palju toetusi ja tugevad tiivad. Viimasena ja mitte vähem tähtsana märgin, et Kristjan Kalkun ja Andres Sõber kommenteerisid oma tuntud headuses.
Rein Parts
-------------------------------------------
Hinnatõusuga viinakuradit ei võida
Alkohol, alkoholism, alkoholi kuritarvitamine on vast siililegi selge, et selle vedeliku tarvitamine ei ole toonud kellelegi head. Alkoholism on pahe, mis ajab oma juuri üha sügavamale kogu maailmas. Alkoholismiga tuleb võidelda, see on selgemast selgem. Aga kuidas? Selleks on eri maad ja riigid mõelnud välja erinevaid mooduseid.
Kusagil aga pole mindud nii radikaalseid teid pidi kui meil. Alles see oli, kui tarkpead valitsusest ja riigikogust tõstsid alkoholi hinda. Eesmärk näiliselt üsnagi üllas, aga tulemus vastupidine. Hakkas õilmitsema salaviinaäri, taksoviin, levima surrogaadid, alkoholipunkrid jne ühesõnaga, olukord muutus hullemaks kui varem. Hinnatõusust lõikasid kasu vaid viinatootjad ja -ärikad, kes tuliveega tulenevast kasumist taskuid täitsid.
Nüüd oleme taas ringiga samas kohas. Jälle kavatsetakse tõsta alkoholiaktsiisi. On selgemast selgem, kes sellest liigutusest võidab ja kes kaotab. Võib julgelt öelda, et alkoholismivastast võitlust see küll ei paranda. Vastupidi taas kordub kõik, kordub uuesti, mis loo alguses juba ära mainitud. Kannatajaks pooleks jääb viisakas tervisenapsu tarbija, mitte aga kuldsed kõrid tänaval või siis kõrgemal pool.
Kuigi me oleme üle elanud kunagi juba Gorbatovi kuiva seaduse, on see olnud peaga vastu seina jooksmine.
Hinnatõusuga viinakuradit ei võida siga leiab pori alati. Kasu lõikavad jällegi nii, kes toodavad ja levitavad seda va hundijalavett. Nii, et oleks paslik jälgida rahvatarkust: võta pits ja pea aru! Tuuleveskitega võitlemine ei vii meid kuhugi, see peaks olema selge nii kuldsuudega poliitikutele kui ka teistele tarkpeadele, kes laulavad laulu, mille viis on vale.
Henn Lahesaare
-------------------------------------------
Julm looduslik valik
Lugesin uudist naisepeksja korduvatest naeruväärsetest karistustest ja tahaksin hüüda TULE TAEVAS APPI! Sama päeva teise tegijauudise peale (mis räägib sellest, et tüdrukud on miskipärast jõhkraks läinud) võiks Maie Põllu moodi naiivselt küsida: «Ei tea, miks lapsed tänapäeval nii agressiivsed on?»
Koerte-kasside eest seistakse ka paremini kui inimeste eest. Kas kohtunikul tõesti mingit muud valikut ei ole? Mina tahaksin teada, mida tunneb laps, kelle ema korduvalt peksa saab? Ma arvan, et kui sel lapsel on koer, valab ta oma viha koerale. Kui pole koera, leidub mõni teine laps ikka.
Riigi seadustik on puudulik, ütlevad kohtunikud.
Tahaks kurja vanduda. Need, kes peaks seadusi oma riigi kaitsetute heaks välja töötama, mõtlevad selle asemel, kuidas skisofreeniliselt jälitustegevust arendada. Koleda Vene Karu asemel hävitab meie riik ise oma kodanikke. Julm looduslik valik.
Janne Maisväli
-------------------------------------------
Riik kaotab raha
«Eesti Telekomi grupp teenis 2007. aastal 1,5 miljardit krooni puhaskasumit, mis on eelmise aastaga võrreldes 15 protsenti enam,» teatas Postimees.ee. Säärased uudised on juba üsna harjumuspäraseks saanud iga uue aasta alguse ajakirjanduses. Sellega seoses tasub meenutada, kuidas akadeemik Endel Lippmaa võitles riigikogus viimase võimaluseni Eesti Telekomi liiga odava erastamise vastu.
Ilkujaid tema jõupingutuste üle leidus siis palju ja Eesti ajakirjandus trükkis nende kirjutisi meeleldi. Küll heideti akadeemikule ette oma poja erahuvide kaitsmist, küll «vanamehe» taipamatust moodsa turumajanduse asjades.
Nüüd oleme fakti ees: poolteist miljardit puhaskasumit aastas meie kõigi taskutest, millest nüüd vist ründab juba suurem osa rändab ilmselt riigist välja, eraomanike valitud «parematele jahimaadele»! Kas ei võinuks toonased otsused selle raha Eesti riiki jäämist kindlustada? Riigi maksebilanss on ju ikka veel suurelt negatiivne. Lisagem siia miljardid, mis kulusid Eesti Raudtee riigile tagasiostmiseks. Ka seda erastamist taunis Lippmaa ägedalt. Tänu taevale, et Eesti elektrijaamade osas teda ja ta mõttekaaslasi juba rohkem kuulda võeti.
Alles see oli, kui Endel Lippmaa eestvõttel ja aktiivsel osalusel sai teoks ka Eesti EI Läänemere gaasitorule. Jälle jätkus küllaga akadeemiku «iseteadlikkuse» üle ilkujaid. Nüüd aga kogub vastuseis järjest rohkem pooldajaid kõikjal ümber Läänemere ja nüüd läheb Poola peaminister Venemaale alternatiivset maismaatrassi pakkuma. Grupp ambitsioonikaid noorema põlve teadlasi otsustas aga hiljuti «vanakesed» eesotsas teeneka Endel Lippmaaga vanuse tõttu akadeemia koosseisust välja arvata!
Kus troon, seal ümber on ikka intrigeerivaid kadetsejaid leidunud, kes ise troonil istuja asemele ihkavad. Tihtipeale on need kaklemised trooni purunemisega lõppenud ja asjaosalistel pole siis enam kuhugi ronida olnud. Uut ja vana on võimalik ka säästlikumalt ühendada.
Rahvusliku eetika allakäik on ehk kõige suurem kaotus, mille 50-aastane okupatsioon meile kaasa tõi ja viimane aeg on ka meie kooliprogrammide koostajatel selle peale mõelda. Ehk hakkab siis kaduma ka kurikuulus koolivägivald ja kõik järgnev, mis sellest praeguste õpilaste vanemaks saades tuleneb.
Risto Tanner
Tallinn