Postimees (13. okt) annab teada, et poliitikud leidsid lihtsa lahenduse keerukale probleemile, soovitades piirata võlgniku vastutust tagatisvara vastutusega.
Vastukaja: lihtsakoeline, kuid kahjuks mitte uus
Tegemist ei ole siiski avastusega. Sellised kinnispandiõigused, mille korral võlgniku vastutus piirdub ainult maatükiga, on Euroopas ka olemas.
Saksamaal kannab selline pandiliik nime Rentenschuld (rendivõlg), Šveitsis Gült (autori teadmistest ei piisa selle tõlkimiseks). Need pandiõigused on mõlemas nimetatud riigis olemas teiste pandiõiguse liikide kõrval ja neid peaaegu ei kasutata. Šveitsi õiguskirjanduses on märgitud, et Gült on vähe levinud ja sellega koormatud maatükkide arv on väiksem kui seda pandiõigust käsitlevate paragrahvide arv Šveitsi tsiviilseadustikus (ZGB). Mina leidsin viimasest 24 sellist paragrahvi.
Pole kuulda, et majanduslanguse aegadel oleks nimetatud riikides tehtud ettepanekuid asendada seni kasutamist leidnud pandiõiguse liigid selle ühega, mis piirab võlgniku vastutust. Küll on aga teada, et nt Saksa seadusandja hoiab pangahärrade laenamislusti normaalsetes piirides hoopis sellega, et on kehtestanud krediidi ülempiiriks 60 protsenti maatüki väärtusest (vt Hypothekenbankgesetz, § 11, lg 2). Teisiti öeldes, maa väärtuse langus kuni 40 protsendi võrra tagab võla kustutamise maatüki arvel ega koorma võlgnikku edasiste kohustustega.
Allakirjutanu osaleb alates 2005. aastast Saksa Pandikirjapankade Liidu korraldatavatel ümarlauakohtumistel. Nendel kohtumistel kogutud andmete alusel on üks korraldajaga seotud osaühing (HypRating GmbH) asunud välja töötama Euroopa pandiõiguste paindlikkuse, kindluse ja efektiivsuse hindamise skaalasid.
Skaalade praeguse seisu juures paistavad 21 Mandri-Euroopa riigi ja Jaapani võrdluses parimatena Saksa Grundschuld (kinnisvõlg) ja Eesti hüpoteek. Laenaja vastutuse piiramine ainult maatüki väärtusega viiks Eesti hüpoteegi selles võrdluses konkurentsitult viimasele kohale. Ja koos sellega langeks kindlasti ka Skandinaavia pangahärrade huvi siia raha tuua.