/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/12/12/104329t1h6096.jpg)
100 000 e-hääletajat ei eksinud valikuga
Juhtkiri: teerajajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2005. aasta kohalikel valimistel Eestis esimest korda e-hääletust katsetati, siis leidsid mõnedki, et tegu on surnult sündinud kurioosumiga. Osalejate arv jäi esmakatsetusel alla kümne tuhande.
Kurdeti selle üle, et e-hääletamine on keeruline, nõuab keskmisest paremat arvutioskust, ID-kaardilugeja hankimist, uute programmide seadistamist arvutis jne. Pandi kahtluse alla e-hääletuse turvalisus ja vastavus salajasuse põhimõttele.
Lisaks oli e-hääletusel maailmas tol ajal suhteliselt nadi maine. Proovitud oli küll seda- ja teistmoodi, näiteks ka valimisjaoskondadesse paigutatud eriliste masinate abil. Neist kippusid aga saama pigem valijate pilkeobjektid kui tõelised valimiste abivahendid.
Eesti esimene katsetus tekitas igatahes huvi ka väljaspool. Näiteks filmis toona e-hääletamist Tšehhi televisioon ja asja uurima saabus ka delegatsioon Pärsia lahe väikesest saareriigist Bahreinist, kus sel ajal mõjusid uuenduslikuna igasugused valimised, mitte ainult e-valimised.
Ometi osutus e-hääletus elujõuliseks. Iga järgmine valimine on toonud lisaks uusi e-hääletajaid. Alguse tehnilised viperused on taandunud, süsteemi ennast usaldatakse üha rohkem. Ning ega paberil hääletaminegi suju probleemideta. Pärast viimaseid eurovalimisi tõusis põhiprobleemiks valimissedelite tõlgendamine – kehtiv või kehtetu? E-hääle puhul seesugust küsimust ei teki.
Sotsioloogid leiavad, et e-hääletus aitab muuta nooremate inimeste suhtumist poliitiliste valikute tegemisse ning peaks suurendama nende valimisaktiivsust.
Meenutagem, kui vastu olid e-hääletusele alguses erakonnad, kelle jaoks noored häältepüüdmisel sihtrühma ei kuulunud, sest uus valimisviis ähvardas tuua konkurentidele arvestatavat häältelisa. Väike osalusprotsent ei ole üksnes Eesti probleem, suhtelist leigust oma poliitiliste valikute tegemisel võib märgata noorte puhul ka mujal Euroopas. Pidamata e-hääletust imeravimiks, mis poliitikast võõrandunud noored tingimusteta kõikjal aktiivseks muudab, tuleb ometi tunnistada, et Eestil on kogemus, mida maksab muu maailmaga jagada.
Enam kui 100 000 e-hääletajat 2009. aasta kohalikel valimistel on üks tänavuse sügise parimaid uudiseid, mis Eestist maailma levib. Ning võib-olla juba mõne aasta pärast saab e-hääletus Eestis valdavaks, nagu on juba saanud internetipangandus ja tuludeklaratsioonide esitamine internetis.
Loodetavasti lisandub veel 18. oktoobril kõvasti ka neid hääletajaid, kes eelistavad oma valiku teha traditsioonilisel viisil, ja 226 kohalikku volikogu saab oma uue koosseisu sujuvalt.