/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2008/11/28/98536t1h4b0f.jpg)
Swedbank viivitas vastusega lubamatult kaua
Juhtkiri: vaikimisest ei piisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast esmaspäevast finantsinspektsiooni teadet pea pool Eesti pangaturust hõlmavale Swedbankile, et see on pensionifondide investeeringutega teinud tõenäoliselt kahju pensionifondi osakuomanikele, ei tulnud Swedbankilt pikka aega mingit vastust. Lõpuks teisipäeva õhtul saabunud teade sisaldas sõnumit, et pank on valmis kompenseerima kliendile sündinud kahju, kui finantsinspektsiooni kahtlused peaksid tõeks osutuma.
Sellise avalduse kirjalik esitamine ei tohiks ühel usaldusega kaupleval asutusel aega võtta üle paari tunni. Suusõnalist kinnitust kahju korvamise kohta eeldaks minutitega, sest samasugust valmisolekut kahjude hüvitamisel ootab ju pank ise klientidelt. Seda enam, et seesama kahjude korvamise nõue sisaldub juba õigusaktides ja selle tõdemine ei eelda teab mis suurt mõttetööd. Finantsinspektsiooni teate ja Swedbanki reageerimise vahele jäi aga peaaegu ööpäeva jagu tunde.
Ometi teadis ju pank juba ligi pool aastat käimas olnud järelevalvemenetlusest ning on kummaline, et pangal polnud suutlikkust operatiivselt selgitusi anda. See on kummaline isegi oletades, et tähtsaid väljaütlemisi peavad siinsed pankurid Stockholmi ülemustega kooskõlastama.
Aeg, mis mõjuks lausa kiirreageerimisrühma tegutsemisena ametiasutuste puhul mõne tavapärase ettekirjutuse korral, on liiga pikk panga puhul, kui asi puudutab nii tavatut ja kaalukat etteheidet kui finantsinspektsiooni oma.
On ju selge, et panga puhul on küsimus eelkõige usalduses, seda enam, kui tegemist on pensioniga, mis puudutab inimeste investeeringuid vanaduspõlveks. Kui tekib väiksemgi kahtlus, et heas usus kogutud pension on ohus, peab pank olema valmis kohe reageerima. Vaikimisest üksi ei piisa.
Omaette küsimus on, mis saab siis, kui selgub, et finantsinspektsiooni kahtlused tõepoolest kinnitust leiavad. Swedbanki hallata on peaaegu pool kohustuslikust kogumispensionist, mille varade maht on praegu enam kui 14 miljardit krooni. Kui selgub, et fonde on juhitud mitte tulevaste pensionäride, vaid hoopis pankurite enda kasumi huvides, on tegemist ulatusliku ja põhimõttelise probleemiga, mis võib lüüa saatusliku mõra tervesse pensionikogumise süsteemi.
Sel juhul ei ole küsimus enam üksnes ühe panga ja kliendi vahelises usalduses, mida on rikutud. Süsteemi jaoks, mis riigi sambasse tehtavate maksete peatamisega ning juba ainuüksi finantsinspektsiooni kahtlustusega niigi mõranema on hakanud, võib see tähendada põhimõttelisi ümberkorraldusi.