Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: lihtsakoeline

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hapuks läinud laenude osakaal kasvab kiiresti.
Hapuks läinud laenude osakaal kasvab kiiresti. Foto: Priit Simson

Poliitikud leidsid valimiste eelõhtul lihtsa lahenduse keerukale probleemile

Praegu on nii, et kui inimene jätab pangale eluasemelaenu pikalt maksmata, siis pannakse ta maja või korter sundmüüki. Võib juhtuda, et kallilt ostetud kodu eest ei saa pank tagasi kogu laenusummat. Siis on võlgnik kodust ilma jäänud, kuid osa raha on ikka veel võlgu.

Kaks erakonda, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, on teinud ettepaneku, mille mõte kokkuvõetult on selles, et pangad ei saaks laenajatelt nõuda suuremat summat, kui on tagatiseks antud kodu väärtus. Selline mõte pankade tiibu kärpida on valimiste eel kahtlemata kõlav, ent sisult mitmeti vastuoluline ja lihtsakoeline. Võib kahelda, kas nimetatud erakonnad seda ise tõsiselt võtavad.

Kui me leiame, et pankade vastutus on praegu liiga väike ja klientide osa liiga suur, on vägagi kaheldav, kas on õige laenuandjate (sisuliselt hoiustajate) ja -võtjate kohustuste vahekorda radikaalselt laenuandjate kahjuks muuta. Me ju tahame, et laenuturg töötaks ka edaspidi. Muutused peaksid ilmselt olema pakutust oluliselt tasakaalukamad ja täpsemalt sihitud.

Üldiselt oleks mõistlikum, kui poliitikud püstitaksid probleemi(d) ja küsiksid spetsialistidelt lahendusvariante koos mõjude analüüsiga. Tihtipeale nii ei tehta, sest on ju oht, et asjatundjate pakutavad lahendused ei ole kaugeltki nii kõlavad kui poliitikute iseenese tarkusest väljapakutud. Võib vabalt olla, et see moodus, mis tõstatatud probleemi lahendaks ega lööks mõra ühiskonna mõnda teise nurka, on keeruline ja poliitikul on seda oma valijale raske kahe lausega seletada.

Ettepandud lahenduse taga võib näha kahte soovi. Esiteks tahetakse muuta kergemaks laenumaksetega hätta jäänud inimeste elu ja uut algust. Teiseks viitab sotsiaaldemokraatide eestkõneleja, et soovitakse muuta panku laenu tagatiste andmisel vastutustundlikumaks, vältimaks tulevasi kinnisvaramulle.

Esimese mure jaoks on juba praegu toimivad laenukindlustuse liigid ning viimaks ka sotsiaalkindlustuse süsteem.

Sotsiaaldemokraatide aastaga laenust  priiks saamise idee on laenuvõtja poolt vaadates mõistagi väga ahvatlev. Võib-olla ka kuritarvitustele ahvalev. Teisel poolel on  laenuandjad, keda on küll lihtne umbisikuliselt pankadeks nimetada, aga nende raha on ju tulnud nime ja näoga hoiustajatelt. Pank on lihtsalt usaldussuhte vahendaja. Usaldust on lihtne lõhkuda, aga raske  luua.

Uuest kinnisvaramullist oleme aga väga kaugel, pigem on meil vaja ka edaspidi ehitada ja ilma laenudeta enamik Eesti inimestest seda teha ei suuda.

Tagasi üles