Rein Taagepera: lase valimistel peibutuspart põhja

Rein Taagepera
, politoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Taagepera
Rein Taagepera Foto: Pm

Kohalike valimiste mõte on valida kohalikud otsustajad. Peale selle on hea, kui saab anda neile tugeva asendi, et esindada  kodupiirkonna huve Toompeal. On vahe, kas hääled saab ehtne kandidaat, kes valituks saades tõesti tööle hakkab, või võltskandidaat, kes sind petab. Hääled saab, ent tööle ei asu.


Mis seal vahet on, kas hääletan kohaliku erakonnategelase või tema parteijuhi poolt Tallinnas? Kui erakonnal hääli piisab, siis tean ju ette, kumb tööle asub. Sama inimene küll, aga nõrgemas asendis.



Pane end parteijuhi olukorda, kes peab tasakaalustama vastupidiseid huve Tallinnas ja sinu kodukohas. Kui sinu kodukohas on partei üldjuht saanud hääled, siis suhtub ta kohalikku tegelasse pigem kui teenrisse, kes tema armust koha sai. Kui aga kohalikul on palju hääli, siis on tal oma jõubaas. Parteijuht mõtleb, et kui teda liiga narrida, võib järsku teise erakonda minna ja oma hääled kaasa võtta. Nii et on kindlam pitsitada teisi, kel sellist toetust pole. Natuke vahet teeb.



Miks siis peibutuspardile hääli antakse? Vahest just vastupidisel kaalutlusel. Et kui tsaar saab sinu kodukohas palju isiklikke hääli, siis on tal hea meel. Peab meeles ja annab midagi. Ei ta anna, kui arvab, et su kodukoht on tal pihus niikuinii. Annab sinna, kus toetus on ebakindel. Seal on tal vaja inimesi hoida.



Asjal on ka laiem tahk. See, kes kandideerib, aga kohale ei asu, lollitab. Kui annad hääle temale, saadad signaali, et rahvale meeldib lollitatud saada. See arusaam kandub siis kohalikelt valimistel mujalegi. Kas teeb vahet see, et mäng on nii läbipaistev? Kui sama inimene on juba varem kandideerinud ja seejärel kohast loobunud, siis on ju ilmne, et ega ta seegi kord teisiti tee.  Nii et sul pettumust polegi. Et on vaid selline poliitiline mäng. Tema mängib, et on kandidaat, ja sina mängid lolli, just nagu usuksid teda.



Aga ära siis kurjusta, et meil pole riigimehi, vaid ainult poliitikud, kes võtavad poliitikat mänguna. Sa ju ise mängid kaasa. Sa isegi surud mängu peale mõnele erakonna juhtkonnale. 



Nende hulgas on neid, kes tahaksid ausamalt tegutseda, ent kardavad, et nende erakond kaotab hääli teisele erakonnale, kus tippjuht ise kandideerib. Kui rahvas nõuab, et teda lollitatakse, ja teised erakonnad seda teevad, mida siis üks vaene poliitik selle vastu saab?


Sina aga saad. Saad hääletada ehtsa kandidaadi poolt. Eriti siis, kui peibutuspart juba varem on alt vedanud.



Kandidaat, kes saab valitud, ent ei asu kohta täitma – on maid, kus sellise inimese poliitiline karjäär oleks paugupealt läbi. Teda ei võetaks enam tõsiselt. Aga noh, olgu ühe korra, aga teist korda? Juudi rahvatarkus ütleb: «Sa petsid mind korra – häbi sulle! Sa petsid mind teist korda – häbi mulle.» Lase parem peibutuspart põhja. Teed meie maa poliitikat ausamaks. Erakondlikku tasakaalu see ei mõjuta. Aga sinu kodupiirkonna huvid pigem võidavad.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles