Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2254209t1hfc1a.jpg)
Hiljuti üllitas noorte iidol Cool D uue hiti sarjas eestlased, mille nimi sedakorda «Juuatäis peaga». Lugu eestlaste purjutamistest igal elu juhtumil: autoroolis, tööl ja vabal hetkel. Särav meelelahutus.
«Mina ei arva, et mingitest poe kinnipanemistest siin abi oleks,» arutleb noor mees hommikuses raadiosaates ning jutt uue laulu valmimisest on märkamatult läinud üle Eesti alkoholipoliitika teemale. Ja see on hea. Eesti tee selles vallas vajab sügavamat analüüsi, ekspertide ning avalikkuse kaasarääkimist.
Selleks, et laul ei käiks vaid ühe pilli saatel, mis ühepoolselt poeukse kell kaheksa meie nina ees kinni lööb.
Täna veab Eesti alkoholitarbimist odav viin. Õlle läbimüük on vähenenud, samal ajal kui viinamüük on mitu korda kasvanud ning absoluutalkoholi tarbimine inimese kohta on Eestis endiselt probleem. Mott! Odavat viina ei vähenda ei müügipiirang ega reklaamikeeld. Pigem saab see jõudu juurde kvaliteetmarkide arvel.
Riigikokku on taas jõudnud uus reklaamiseaduse eelnõu, millega tahetakse tõsta õllereklaami eetriaegu tunni võrra, jättes viina oma aga samale tasemele. Käes on arutelu koht.
Odava viina rahvas
Rahvusvahelise uuringufirma Canadean statistika järgi tarvitavad eestlased märkimisväärselt rohkem absoluutalkoholi kui ülejäänud Euroopa rahvad. Samas jäävad eestlased veinitarbimises alla enamikule eurooplastele.
Õllejoomises kuulutakse Euroopa keskmiste sekka. Kange alkoholi tarbimises ei leia aga Eesti elanikele Euroopast ja Põhjamaadest võrdväärset vastast. Eriti silmatorkav on eestlaste lembus odava viina vastu.
Eestis tarbitava viina kogus on 2007. aasta jaanuarist augustini võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 23%. Müügipiirangute tulemusel on õlle läbimüük kolmandas kvartalis kahanenud 5% ja seda just lahjemate kvaliteetmarkide arvel.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt tõstetud keskmise ja kallima segmendi viina hinda. Sellele vaatamata on viina keskmine hind jaemüügis jäänud statistiliselt üsna samale tasemele, kerkides vaid 1%.
Kui keskmise ja kallima segmendi hinnatõus turu keskmist hinda ei mõjuta, moodustab odav segment peamise osa turust. Seda väidet kinnitab läbimüük. Odav viin juhib kogu Eesti alkoholiturgu.
Alkohol on Eestis tõsine probleem. Tegu on faktiga, mille ees ei ole mõtet oma silmi katta. Küsimus on aga selles, kas riik ja omavalitsused peaksid selle probleemiga tegelema tõsisemalt. Praegu toimuv arutelu on vaid meelelahutus, mis hõlmab jäämäe tühist, kuid silmapaistvat osa. Laeva valelt kursilt see kõrvale aga ei juhi.
Vaja sisulist tööd
Eestis puudub süsteemne preventiivne tegevus alkoholiprobleemi ennetamiseks, nagu see on levinud teistes Euroopa Liidu riikides.
Puudub igasugune riiklik toetus alkoholiprobleemiga inimeste raviks või nende lähedaste toetuseks.
Ühiskonnale ei tekita probleeme need Eesti elanikud, kes pärast tööd klaasi õlut või veini joovad. Probleemi allikaks on siiski iga hinna eest alkoholi kätte saada sooviva kontingendi janu odava ja kange alkoholi järele. See on aga umbrohi, mida piirangutega välja ei juuri.
Keeldude ja piirangutega ei mõjuta absoluutalkoholi tarbimist inimese kohta. Seda tõestasid müügipiirangud, mis suurendasid odava viina läbimüüki ja vähendasid lahja õlle oma. On samavõrd ilmselge, et alkoholireklaam ei muuda ühtegi karsklast joodikuks.
Samuti ei muuda reklaami puudumine või tund aega hilisem näitamine ühtegi alkoholiprobleemiga inimest karsklaseks. Probleemid ühiskonnas peituvad siiski palju sügavamal.
Ajal, mil meil puudub igasugune riiklik dotatsioon alkoholiprobleemiga inimeste raviks, nende lähedaste toetuseks, ning ennetusprogrammid nagu teistes Euroopa Liidu riikides, tunduvad diskussioonid reklaamiajast ning banketil pakutavast ampanjast pigem meelelahutusena.
Alkohitt viinavalsi saatel keerleb aga täiel tuuril edasi.