Marko Suurmägi: hundita mets keset Mulgimaad

Marko Suurmägi Foto: Pm

Paar üksikut reklaami postkastis ongi kõik, mis seni viljandlastele lähenevatest valimistest teada andnud. Rahulik, aga igav on olukord Mulgimaa pealinnas, kirjeldab Sakala uudistetoimetaja Marko Suurmägi.

Keeruline ennustada, kas nädal enne valimisi hakkab praegu rahulikult tulel popsuv valimiskatel üle keema või jääbki selline vaikus püsima. Kohalikud poliitikud on veendunud, et sõda jääb ära. Selleks pole raha, aega ega põhjust. Tegelikult pole Viljandis ka eriti kellegagi sõdida, sest pole sellist ühist vaenlast, nagu suurel osal Tallinna või Pärnu poliitikutel. «Hundita mets», nagu on öeldud ühel aastakümneid tagasi välja antud muinasjutuplaadil.

Tõelise poliitilise skandaali tekitamiseks oleks Viljandis põhjus leitud paar nädalat tagasi, kuid asjaosalised otsustasid piirduda vaoshoitud verbaal­se pingpongiga.

Nimelt jõudis reformierakondlasest linnapea Kalle Jentsini teave, et sotsiaalamet on viljandlastest vanurite eest hoolitsemiseks sõlminud hooldekodudega lepinguid suuremate summade eest kui Viljandi eelarves ette nähtud. Kui aasta algul ette nähtud viiele miljonile kroonile poleks kiirelt lisa leitud, jäänuks aasta lõpus 1,1 miljonit krooni puudu.

Kuidas peaks käituma linnapea, kui avastab, et tema alluv on finantsdistsipliini rikkunud ja seda olukorras, kus iga kroon on arvel ning kõigilt linnaasutuste juhtidelt ja ametite juhatajatelt nõutakse pidevalt kulude kokku tõmbamist? Tuleks sellist töötajat noomida, karistada või vallandada? Kuidas aga käituda, kui rikkuja on linna ainsa opositsioonilise nimekirja, Koduse Viljandi esinumber Helmen Kütt, kes valijate seas on ääretult populaarne? Kõigele lisaks on ju teada, et raha läks tõesti abivajajate aitamiseks.

Nii tuligi linnavalitsusel leida puuduolev raha ning linnapea ainsaks avalikuks reageeringuks oli volikogu ees peetud kurjustav kõne. Ükskõik milline karmim käik oleks tähendanud poliitilist enesetappu.

Eelolevatele valimistele sammuvad Viljandis võidumõtetega neli suurt nimekirja. Oma 60 kandidaadiga on vastastest peaaegu kaks kord suurem Reformierakond, enam kui 30 inimesega lähevad võitu püüdma Isamaa ja Res Publica Liit ning valimisliit Kodune Viljandi. Vähem kui 30 liiget on Keskerakonnas.

Kaks nädalat enne valimisi võib suurimateks soosikuteks pidada neist kaht: suurimat erakonda ning ainsat valimisliitu. Teineteisele vastandudes on nad vähemalt suutnud tõmmata endale tähelepanu, ning mis veel olulisem, mõlemal on inimesi, kellega võitu püüda.

Reformierakond lööb selgelt kvantiteediga. Juba 2005. aastal oli neil tugev nimekiri, nüüd aga on nad valitseva parteina enda juurde suutnud tõmmata ka mitmeid inimesi teistest parteidest. Näiteks aastaid Keskerakonnaga valimistel käinud ja volikokkugi pääsenud pornokirjastaja Matti Looga on leidnud reformistide nimekirjas oma uue kodu. Liitunute seas on veel mitu Viljandis tuntud ettevõtjat ja linnaasutuse juhti või sporditreenerit. Mainimist väärib ka asjaolu, et üsna suur hulk nendel valimistel esmakordselt Reformierakonnas kandideerijatest on varem kuulunud Koduse Viljandi ridadesse. Seda perioodil, kui Viljandit juhtis just see valimisliit.

On nimekirja vahetajaid ajendanud poliitilised tõekspidamised või soov isikliku kasu nimel kuuluda võimulolijatega ühte paati, on keeruline öelda. Kindlasti on 60 oravapartei nimekirja kuuluja seas neid, keda on ahvatlenud sõudetreener Ruth Vaari edulugu.

Tema kandideeris reformipartei ridades volikokku eelmine kord. Pääses 27 otsustaja sekka ning tänaseks on sõudjad kolinud 30 aastat tagasi ajutiselt kokku klopsitud paadikuurist Eesti uhkeimasse ellingusse ning saanud aastakümneid oodatud sooja sõudebaasi. Arvestades, et sõudjate eluolu parandamist kavandati juba kümmekond aastat, ei saa küll väita, et kaheksa miljonit krooni maksev elling oleks kerkinud vaid Vaari õige parteivaliku tõttu, kuid oma, ehitust kiirendav mõju oli sel ehk siiski.

Kui Reformierakond on Viljandit suurima võimuerakonnana juhtinud viimased neli aastat, siis viimase 16 aasta jooksul on kõige enam saanud võimu jagada need, kes on kuulunud valimisliitu Kodune Viljandi.

Ka 2005. aasta valimiste õhtul võisid just selle nimekirja liikmed tähistada võitu. Paar päeva hiljem otsustasid aga Reformierakond, IRL ja Keskerakond võimu omavahel ära jagada ning võitja jäeti pika ninaga.

16 aasta jooksul on Koduses Viljandis palju muutunud. Suur osa aktiivsetest poliitikutest on leidnud kodu mõnes parteis või üldse areenilt lahkunud. Praegu moodustavad selle liidu peamise jõu sotsiaaldemokraadid ja rahvaliitlased.

Kummaliste faktide alla võiks liigitada selle, et sotsiaaldemokraatide peasekretär Randel Länts kandideerib Viljandis küll linnapeaks, kuid ei tee seda oma partei nime all. Sotside seniseid valimistulemusi vaadates pole see ka imekspandav. Eelmistel valimistel ei pääsenud see partei üldse volikokku. Puudu jäi üks hääl.

Kodune Viljandi kujutab endast aga palju suuremat jõudu ja seda eeskätt tänu oma esinumbrile, rahvaliitlasele Helmen Kütile. Eelmine kord kogus ta 614 viljandlase toetuse ja edestas n-ö teiseks tulnud praegust põllumajandusministrit Helir-Valdor Seedrit enam kui kahekordselt. IRLi liidri Seedri kontole jäi 296 häält.

Ülejäänud Eestile üsna tundmatu, kuid mõni aasta tagasi Rahvaliidu poolt sotsiaalministri kandidaadiks esitatud Kütilt häälte röövimist peavad lootusetuks ettevõtmiseks isegi paljud konkurendid. Nii leidis üks erakond omavahel nalja tehes, et ainus võimalus 16 aastat Viljandis sotsiaaltööd teinud ja eeskätt oma klientide seas suure poolehoiu võitnud Küti toetajatelt häälte saamiseks oleks esineda loosungiga «Säilitame Helmen Kütile tema töökoha!».

Kodune Viljandi on ka opositsioonis hästi hakkama saanud. Oma suurimaks võiduks võivad nad lugeda kohalikule muusikakoolile uhke orkestrimaja ehitamist.

Nimelt oli enne eelmisi valimisi selle hoone ehitamise lubadus vaid Koduse Viljandi lubaduste registris. Võimuliidu valitsemislepingus polnud orkestrimajast juttugi, kuid ikkagi oli see esimene suurem ehitus, mille peatselt lahkuv koalitsioon käima pani. Niivõrd tugev oli seegi kord valimisliitu kuuluva muusikakooli juhi Tonio Tamra veenmisoskus.

Eks linnajuhte pani nördima küll, et algselt kahe miljoni eest kavandatud ehitus lõpuks kaheksa miljonit krooni maksma läks. Aga valmis see on.

Valimisvõidust unistavad Viljandis ka IRL ja Keskerakond. Suuremaid võimalusi saab hellitada kindlasti IRL, kes üsna sarnase nimekirjaga on esinenud juba aastaid ning alati saanud volikokku arvestatava esinduse.

Kuidas valija seekord kunagise siseministri ja nüüdse koolijuhi Tarmo Looduse juhtimisel valimistele mineva partei vastu võtavad, on raske ennustada. Esmapilgul tundub küll, et kahest suuremast konkurendist on neil sära ehk veidi vähem.

Kõige nõrgemaks võiks vast pidada Keskerakonna positsiooni. Tegelikult on selle partei nõrkus Viljandis alati olnud tuntud inimeste nappus. Aga see pole ometi takistanud neil võimu juurde pääsemist. 13 viimase aasta jooksul on volikokku saadud küll kolm kuni viis kohta, ent see on alati viinud partei võimuliitu.

Üsna kummaline tundub aga erakonna peakontori idee saata Viljandisse linnapeakandidaadiks ja nimekirja esinumbriks kunagine sotsiaalminister Jaak Aab. Mees on küll Viljandis kooli lõpetanud, kuid viimased paarkümmend aastat siit eemal olnud. Pigem tuntakse teda maakonnas kui endist Võhma linnapead.

Sellega annab partei peakorter justkui märku, et kohalikud mehed ei saa hakkama ning vaja on kedagi väljast appi saata. Hakkama saamisega on keskerakondlastel aga muresid tõesti, sest kaks ja pool nädalat enne valimisi polnud neil veel võimalik avaldada valimisprogrammi. Seda lihtsalt polnud.

Võimuga saab pärast valimisi aga raske olema. Kui võit saadud ja ametikohad jagatud, tuleb hakata lubadusi ellu viima ja need on seekord konkreetsed. Linlastele lubatakse üle järve ulatuvat köisraudteed, veekeskust, sõiduteede alla rajatavaid ratturite tunneleid jne. Raha aga pole. Kui selle aasta algul võis 330 miljoni krooni suuruse eelarvega Viljandi rõõmustada selle üle, et mullusest jäi pangaarvele ripakile 30 miljonit krooni, siis uude aastasse minnakse üsna tühjade kätega. Kuidas nende kätega aga lubadusi täita, jääb selgusetuks.

Esinumbrid Viljandis

Valentine Alvre (kristlikud demokraadid)

Kalle Jents (Reformierakond)

Jaak Aab (Keskerakond)

Juta Grossthal (rohelised)

Tarmo Loodus (IRL)

Helmen Kütt (valimisliit Kodune Viljandi)

Tõnis Tulp (üksikkandidaat)

Allikas: vabariigi valimiskomisjon