Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihhail Saakavili jõumeetodid Gruusias demokraatiat ei kasvata
Nii nagu varem orani revolutsiooni Ukrainas, on katsumuse tund tabanud ka rooside revolutsiooni Gruusias erakorralistele presidendivalimistele minek annab vähemalt osaliselt vastuse küsimusele, kas president Mihhail Saakavili valitud tee on õige.
Gruusia presidendi otsus kuulutada riigis välja eriolukord ja sulgeda opositsiooniliste meediakanalite suud ehmatas nii grusiine kui ka läänemaailma. Eriti aga Gruusia-sõbralikke riike nagu Eesti. See otsus oli jõuline ja väljaspool demokraatlike reeglite mänguruumi. Pärast seda kui mitmed lääneriigid ja ka NATO olid säärast sammu tauninud, tõmbus Gruusia mõnevõrra tagasi ja eile jõudis Saakavili välja kuulutada ka erakorralised presidendivalimised.
Relvastamata rahvameeleavalduste järel eriolukorra väljakuulutamist ei saa kuidagi sõnavabadust põhiväärtuseks seadvale riigile kohaseks käitumiseks pidada. Isegi kui pidada tõeks Gruusia süüdistusi Venemaa sekkumises, on Thbilisi liiga lihtsalt langenud provokatsioonide ohvriks.
Ainus koht, kus üleeilsete sündmuste üle ilmselt vaikselt rõõmustatakse, on Kreml. On ju nüüd nende NATOsse ihkavad oponendid Thbilisi võimukoridorides näidanud ka enda ebademokraatlikumat palet ja kaotanud sellega hulga usaldust nii kodu- kui välismaal. Nagu arvata oligi, avaldas Venemaa eile esimesel võimalusel oma sügavat muret inimõigusliku kriisi pärast Gruusias. Samas on Moskva täiesti eiranud inimõiguste jõhkrat rikkumist Birmas, eks seegi näita Kremli topeltstandardeid.
Sellest hoolimata ei tasu Gruusiat ja ka sealseid praegusi võimukandjaid veel maha kanda. Erakorraliste valimiste väljakuulutamine ongi esimene märk, et lahendus saab olla selline nagu lääne väärtustele paslik jäämine demokraatia juurde. Ainult see säilitab Gruusia usaldusväärsuse oma lääne partnerite silmis.
Kui Gruusia tahab olla vaba demokraatlik riik, peab ta ka oma kodanikke vastavalt kohtlema. Uus rõhumine kasvataks demokraatlikke tuuli tunda saanud rahvas veelgi trotsi ning tooks nad varem või hiljem uuesti suure ja protestivaimust pakatava massina tänavatele. See on aga nõiaring, mis viib demokraatiast ainult kaugemale.
Aprillisündmuste valguses sai Eestis selgeks, et riiki on võimalik väliste mõjudega destabiliseerida. Meil, demokraatlikel riikidel, on võimalus nüüd olla see väline mõjutaja, kes Gruusiat stabiilsemaks muuta aitab. Tee läände peab jääma lahti, kuid nõudmistest demokraatiale ja õiguskorrale ei tohi taganeda.