Raul Vinni: Kuressaares kindlat võiduhobust ei ole

Raul Vinni Foto: SCANPIX

Juba mitmed valimised järjest pole Kuressaares vaja olnud võitjat pikalt kaaluda – see on üle kümne aasta olnud Reformierakond. Tänavu ei saa aga keegi oma võidus või kaotuses ette kindel olla, kirjutab Oma Saare toimetaja Raul Vinni.

Juba mitmete valimiste aegu pole Kuressaare linnas valimiste võitja peale panust tehes olnud vaja kaua kaaluda. Juba 13 aastat linnas võimuvankrit vedanud Reformierakond on olnud alati kindel valik. Seekord võib rikkaks saada pea ükskõik kelle võidu peale panustades. Sama suure tõenäosusega võib ka taskutesse tuul vilistama jääda.

Ei ole liialdus öelda, et endine Kuressaare linnapea ja praegune keskkonnaminister, suurima peibutuspardina linna valimislahingusse astunud reformierakondlane Jaanus Tamkivi on Kuressaare valimiskuningas. Mehe kohati ulmelised häältesaagid (2002. aastal 13 protsenti kõikidest linnas antud häältest ja pea kümme korda rohkem kui nimekirja järgmine häältekoguja) pole teistele andnud mingit võimalust. Nüüd on Tamkivi juba neli aastat pildilt maas ning pole kindel, et minister suudab jälle oma erakonna volikogus enamusse viia. Siiski püsib ta nimekirjas praeguse linnapea Urve Tiiduse järel teisel kohal.

See, kas Tiidus on suutnud nelja aastaga oma eelkäija selja tagant välja astuda, on samuti üks võtmeküsimusi. Linn on olnud heal järjel, kuid Tiidusel on tulnud vastata kadunud ooperipäevade, kümneid miljoneid maksumaksja raha söönud golfiettevõtte jamade või ainulaadse e-pressiesindaja projekti kohta. Siiski on ta pea alati end segadustest distantseerinud. Vaadakem asja heast küljest, armastab ta öelda, saades tihtilugu külge demagoogi sildi.

Oravate kaalukeel on aga mitteparteiline abilinnapea Kalle Koov, keda paljud peavad linnavalitsuse tegelikuks niiditõmbajaks. Ülejäänud nimekiri ei paku mingit üllatust. Ikka samad nimed. Reformierakonna juht­isikud on ka ise tõdenud, et varem või hiljem peab tagasilöök tulema ning verevahetusest pole pääsu.

IRLi nimekirja juhtiv pikaajaline ja edukas koolijuht Toomas Takkis nimetas end väikeseks mobiilseks lahingüksuseks pika nimekirja tipus. Ta kutsus inimesi astuma välja kaabakerakonnast ning lubas alustada püha sõda kõikide teda, tema perekonda ja tema juhitavat kooli laimavate isikute vastu. Kohe tuli ka probleem: mehe väljaütlemist tõlgendati kui linnavolikogu esimehe oma. Takkis väidab, et tegi sellise avalduse koolijuhina.

Seesama mitmel toolil istumine ongi viimastel aastatel Takkise komistuskiviks olnud. Veel rohkem tolmu keerutab üles see, et Takkise abikaasa Mai on linna rahandusnõunik ning nüüd ka ASi Saaremaa Golf (linnal on seal enamusosalus) prokurist. Volikogu esimees Toomas Takkis kuulub ise  ettevõtte nõukogusse.

Seda, et IRL on võimalikust valimisvõidust mõtteid mõlgutanud, näitab ka Takkise asumine nimekirja etteotsa. Mees ise on varasemalt kinnitanud, et talle piisab volikogu esimehe kohast. Kuid samamoodi on ka teada, et «tark mees ei torma» põhimõttel ta enne lubadusi ei anna, kui õnnestumise protsent päris suureks pole kasvanud. Seekord ta lubas, kuid jättis siiski tagaukse paokile, öeldes, et on valmis asuma nii linnapea kui ka volikogu esimehe ametikohale.

Koos Reformierakonnaga kümme aastat koalitsioonis olnud IRL on vähemalt ühe märgi Kuressaare valimistel maha pannud. 73 nimega nimekiri on absoluutne rekord. Kindla trumbina tõmbas IRL tagataskust välja kristlike demokraatide ridadest üle tulnud kohaliku kirikuõpetaja Anti Toplaane, kes omad hääled ikka koju toob.

Keskerakond on Kuressaares ammu koalitsioonis olnud. Kindlad hääled on valimistel võetud, kuid ikkagi opositsiooni jäädud. Vaikivasse. Isegi Kuressaare linnavolikogu eetikakomisjon tõdes oma tagasivaates viimase volikogu tööle, et kena ja rahulik on olnud. Pole vaieldud ega midagi. Vahel küll on, aga üksikud vastuhakud on volikogu enamus juba eos maha surunud.

Nende valimiste eel oli Keskerakond aga sunnitud tugevalt aadrit laskma. Paljud stabiilsed vanameistrid-häältetoojad loobusid kandideerimast ning oli vaja uut juhti. See leiti endise siseministri ja praeguse riigikogulase Kalle Laaneti näol. Ta on küll juba mõnda aega Saaremaa piirkonna tööd juhtinud ning ennast pildil hoidnud, alates Invaühingu maja värvimisest, aeg-ajalt Saaremaa-teemaliste probleemide tõstatamisega riigikogus kuni Aivar Riisaluga rahvapidude korraldamiseni välja.

Nüüd kirjutas linna naabervallas Kaarmal elav Laanet ennast paar päeva enne tähtaja kukkumist Kuressaar­de sisse, lubas valimisvõidu korral riigikogust lahkuda ja lasta ennast meeriks lüüa. Varju on jäänud asjaolu, et tegelikult on Keskerakonnal ka teine linnapeakandidaat. Siseministeeriumi ametnik, varem Kuressaares kriminaalpolitseid juhtinud Priit Heinsoo, kes enne Laaneti kandidatuuri välja hõigati.

Siiski saadi kiiresti aru, et Kuressaares suhteliselt tundmatu Heinsoo hääli ei too ning Laanet organiseeriti kibekiiresti nimekirja etteotsa.

Laanetit võib nimetada valimiste üheks kõige suuremaks lahtiseks niidiotsaks. Eks paistab, kas eelmistel valimistel vaid 42 häält saanud keskerakondlane suudab tuua kõikide loobunute hääled ja lisaks võtta veel teist samapalju. Pole välistatud, et Laanet «teeb Tamkivit» ja veab suure häältehulgaga vankritäie keskerakondlasti linnavõimu juurde.

Kuressaare 21 volikogu kohale kandideerivad peale kolme pika nimekirjaga välja tulnud erakonna veel kolm nimekirja. Üllatusvõimelised on nii läbi aegade enda jaoks pikima, 17 inimesest koosneva nimekirjaga välja tulnud sotsiaaldemokraadid kui ka ainsa valimisliiduna tulle astuv Kuressaare Kodanik, mis koondab endas kümme nime. Viimased võivad saada otsustavaks just noorte häälte korjamisel, sest nimekirja keskmine vanus on vaid 21 aastat, mis on Kuressaare seniste valimiste keskmist vanust vaadates praktiliselt lapseiga.

Kristlikud demokraadid on pea alati saanud volikogus ühe koha. Kuid kuna selle tooja/saaja on nüüdsest IRLi vankris, siis peab kolmeliikmeline nimekiri leppima vast uute valimiste ootamisega. Sarnane saatus ähvardab ka sama pikka roheliste nimekirja.

Esinumbrid Kuressaares
•    Taavi Rauniste (Kuressaare Kodanik)
•    Kalle Laanet (Keskerakond)
•    Toomas Takkis (IRL)
•    Jaanis Prii (SDE)
•    Kaalep Koppel (kristlikud demokraadid)
•    Urve Tiidus (Reformierakond)
•    Sandor Sinimeri (rohelised)
Allikas: vabariigi valimiskomisjon