Hanno Tomberg: millal pääseb ETV rünnakute alt?

Hanno Tomberg Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti Televisiooni programmi on sügise jooksul hinnanud mitmed inimesed, enamasti on arvustused olnud negatiivsed. Lisaks on väidetud, et uued telejuhid, endised raadiotegijad, on loonud telemajas usaldamatuse õhkkonna ja huvi teha häid saateid on kadunud.

Tõsi, sügisprogramm pole toonud ETV kanalile niipalju televaatajaid, kui programmi juhid ja uus juhatus lootsid. Põhjusi on mitu, eelkõige see, et sügiskava kaks olulisemat saadet «Pealtnägija» ja «Revidendid» ei käivitunud oodatult. Esimesel juhul oli põhjuseks tippsaatejuhi haigestumine, teise puhul kõrgele kruvitud ootused, millele saatetegijad pole seni vastata suutnud. Ometi on mõlemad saated jätkuvalt meie jaoks olulised.

Ülesande püstitus

«Pealtnägija» meeskond jätkab uues koosseisus juba novembri algul. Septembris eetris olnud Mihkel Kärmase kaks autorisaadet tõestasid, et Eesti parimat teleprojekti tehakse ikkagi rahvustelevisioonis. Mul on ka isiklikult hea meel, et Kärmas on võtnud uue meeskonna kokkuliitmise enda südameasjaks – neilt ootame avalikkust kõnelema panevaid saatelõike juba enne kalendriaasta lõppu.

«Revidentidel» on vaja rohkem pingutada. Ühelt poolt täidab see ühiskondlik-poliitiline igapäevasaade väga täpselt rahvusringhäälingu seadusega ETV-le seatud eesmärke aidata kaasa ühiskonna sotsiaalse sidususe, demokraatliku riigikorra edendamise ning majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule, teiselt poolt on see tehtud vormis, mis pole suutnud vaatajaid võita.

Liiga palju on saates ametkondlikkust, pikki arutelusid ja teemasid, mis vaatajat otseselt ei puuduta. Kõigest sellest oleme saatetegijatega mitmeid kordi rääkinud ning nad on lubanud teemavalikut mitmekesistada ja teha väljapakutavad teemad huvitavamaks. Sellele saatele peab küpsemiseks aega andma.

Kogu eelnev arutluskäik viib meid üldisema küsimuseni – millised on rahvustelevisiooni ülesanded ja mida ootab programmilt avalikkus. Seaduse järgi on meie kohus toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäeva ringi töötavat raadioprogrammi.

Rahvusringhääling peab esitlema saateid, mis vastaksid paljude rahvastikurühmade, sealhulgas ka vähemuste infovajadusele ning vahendama sündmusi, mis toimuvad üle Eesti. Ei tohi ära unustada ka rahvustelevisiooni kohustust tuua koju kätte rahvusvahelised kultuuri- ja spordisündmused.

Need on ülesanded, mille täitmist jälgib seadusandja ja mille osas annavad hinnangu programmidele rahvusringhäälingu nõukogu ning ühiskondlik nõukoda. Praegu täidame neid ülesandeid vaid osaliselt. Kui rahvusringhääling edastab nelja üleriigilist ja ühte kohalikku raadioprogrammi, siis teise telekanalini pole me veel jõudnud. Ka vähemustele mõeldud saateid on teleprogrammis vähe ja kohalikku venekeelset elanikkonda ei teeninda me piisavalt.

Usaldusväärsus olulisim

Samuti ei tooda me telepilti kõigist Eestile olulistest sündmustest. Viimase ülesande täitmiseks on meil kavas avada oma korrespondendipunkt Läänemaal. Soovime tuleval aastal laiendada ka väliskorrespondentide haaret, lisaks Brüsselile ja New Yorgile tahame jõuda oma korrespondendipunkti avamiseni Moskvas. Seda ei suuda praegu ükski teine telekanal Eestis.

Midagi on rahvusringhääling aga juba ära teinud. Sügisel on Eesti Televisiooni vaatajatel olnud võimalus kaasa elada ooperi «Tosca» ülekandele ja Tartu Ülikooli 375. aastapäeva tähistamisele. Need ülekanded pole sündinud telemaja nelja seina vahel ja on ressursimahukad.

ETV jätkab spordi suurvõistluste ülekandeid ja teeb koos raadioga mahukad ülekanded Pekingi olümpiamängudelt. Selle ülesandega saab hakkama vaid rahvustelevisioon, täites eesmärke, mida seadusandja meilt ootab.

Olen kindel, et ükski neist ülekannetest peale vabariigi presidendi vastuvõtu 24. veebruaril ja Gerd Kanteri kettaheite finaalile olümpiamängudel ei kogu nii palju vaatajaid kui Kanal 2-s näidatavad mänguformaadid. Küll aga oleme täitnud vaatajale antud lubaduse vahendada talle olulisemaid sündmusi Eestist ja laiast maailmast.

Rahvustelevisioon ei saa konkureerida kommertsjaamadega ainult vaatajaarvude pärast. Kuigi reitingud on ka meile tähtsad ja annavad tunnistust, kas meie saated vaatajatele meeldivad, peab rahvustelevisioon hoidma oma usaldusväärsust. Ja see on meie jaoks olulisim väärtus.

Teine telekanal

ETV poole peab vaataja saama ka edaspidi pöörduda, kui ühiskonnas toimuvad olulised murrangud, kui kogu rahvas rõõmustab või kurvastab. Meie kanalilt peab saama põhjendatud seisukohad, miks üks või teine teguviis on ühiskonnale ja üksikisikule kasulik või mitte. Ka seda debatti ei too Eesti kodudesse ükski teine telekanal.

Sellepärast on rahvustelevisioonil vaja lähiajal avada teine telekanal, mis võimaldaks rahuldada paljude ühiskonnagruppide vajaduse. Kahe kanaliga, millest üks levib analoog- ja teine digitaallevis, suudame katta nii spordisõprade kui kontserdihuviliste, venekeelse elanikkonna kui ka puudega inimeste nõudmised neid huvitava programmi järele. Lisaks aitab digitaalkanali avamine kiiremini minna analooglevist kõigi teleprogrammide digitaalsele ülekandmisele.

Arutelud rahvustelevisiooni väärtuste ja tuleviku üle on teretulnud ka tulevikus. Sooviksin aga, et need oleksid kantud edasimineku, mitte jala tahapanemise või kellegi ärihuvide kaitsmise vaimust.

Tõenäoliselt ei pääse ETV tulenevalt oma avalik-õiguslikust staatusest kunagi rünnakute alt, mis kohustab seetõttu ka kõiki nüüd ja tulevikus rahvustelevisioonis töötavaid inimesi hoidma silme ees telekanali peamist väärtust.