Juhtkiri: kasulik «jah»

Iirlased leppisid Lissaboniga ära. Foto: Urmas Nemvalts

Hea uudis nii kogu Euroopale kui ka Eestile

Tugev Euroopa Liit on Eestile kasulik, sest me ei ela ega saagi elada äralõigatuna maailma probleemidest. Lisaks on meil terve hulk oma muresid, mida ei ole võimalik lahendada ilma sisuka koostööta teiste Euroopa Liidu liikmetega. Alates sellest, kuidas kindlustada energiaturvalisus ja mis moel hoida Läänemerd elavana, kuni vastuseismiseni idanaabri poliitilisele survele. 

Euroopa Liidu tugevus sõltub suuresti sellest, kui tõhusad on ühenduse institutsioonid. Just seepärast on iirlaste reedesel rahvahääletusel öeldud selge «jah» Lissaboni lepingule hea uudis kogu Euroopale ning ka Eestile.

27 liikmesriigiga Euroopa Liit tegutseb praegu 15 liikme jaoks koostatud õigusraamistikus.  Leping, mille 27 Euroopa Liidu liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid allkirjastasid 13. detsembril 2007 Lissabonis, muudab Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Iirimaa on ainus ELi liikmesriik, mille põhiseadus nõuab leppe panemist rahvahääletusele. Nüüdseks on selle heaks kiitnud kõik liikmesriigid, ent ratifitseerimine on lõpetamata veel Poolal ja Tšehhi Vabariigil.

Tänu loodavatele alalise presidendi ja nn välisministri ametikohale saab EL maailmaareenil jõulisemalt ja selgesõnalisemalt esineda. Muu maailm ei pea enam iga poole aasta tagant kontrollima, kes parajasti Euroopa eest kõneleb. Enamushääletuse laiendamine peaks aitama ELil võimalikest ummikseisudest vabaneda ning Euroopa Parlamendile antavad suuremad õigused aitavad loodetavasti valijate seas selle usutavust suurendada. Lisaks saab ELi täitevorgan Euroopa Komisjon endale uue ja loodetavasti tõhusama koosseisu. Kokkuvõttes on loodud mitu eeldust, et «euromasinavärk» nüüd õlitatult joosta saaks.

Eestis pole olnud tugevat vastuseisu Lissaboni lepingule. Ühendriigistumise kartjatel tasub tähele panna, et lepingus sätestatakse selge sõnaga, et liikmesriigid kuuluvad liitu vabal tahtel ja neil on võimalus soovi korral sellest välja astuda.

Esimest korda saavad kodanikud võimaluse pöörduda vahetult Euroopa Komisjoni poole ELi pädevusvaldkonnas algatuse alustamiseks. Selleks on neil vaja koguda liikmesriikidest miljoni kodaniku allkiri. Võib-olla just sellised algatused aitavad suurendada Euroopa kodanike ühist identiteeti.

Kuid ei tohi ära unustada, et EL on täpselt nii võimas, kui palju liikmesriigid ise Euroopa ühisprojekti panustavad. Ei maksa arvata, et Lissaboni leping on võluvits kõigi Euroopa Liidu probleemide vastu. Ka tulevikus sõltub ELi tugevus sellest, kui palju iga liikmesriik ühendust väärtustab.