Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/29/7362127t1ha682.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2227579t1h43a9.jpg)
Pronkssõduri juures 9. mail 2006. Operaator Tarmo ütleb oma Moskva kolleegile: siin ei juhtu midagi. Oota, oota, ütleb Moskva kolleeg. Meile lubati mõnusat actionit Ta helistab kuhugi ja teatab, et kohe algab.
Ja algabki. Saabuvad Jüri Liim ja Tiit Madisson sinimustvalge lipuga ning ongi kaklus provotseeritud.
Kohe tõuseb nii Vene kui ka Eesti uudiste vaadatavus ja raha teenib ka teleproduktsioonifirma, mille hingekirjas on operaator Tarmo.
Molodtsõ, mõtleb FSB alampolkovnik Smirnov (nimi muudetud). «Marurahvuslastele võib alati loota. Nende käitumine on nii ettearvatav.»
Tublid kotkad
Nii armsad, nii tublid, meie kotkad, veeretavad Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vanemad liikmed heldimuspisara. Ah, ära tegime, mõtleb IRLi PR-mees. «Erakonna reiting hakkab tõusma. Tuleb vaid taguda pronkssõduri rauda.»
FSB alampolkovnik Smirnov kirjutab paberile: «Aljoa. Motiveeri marurahvuslasi ja koonda jõud kaitseks. Ette valmistada rünnakrühmlased.»
Etturid on juba esimesed käigud teinud, vaikselt hakkavad nihkuma ka suuremad malendid. Tartus Rotary kokkutulekul kohtuvad vanad sõbrad, peaminister Andrus Ansip ja ettevõtja Neinar Seli. IRLi reiting on tõusuteel, ütleb Ansip. Selile meenub, kuidas IRLi vasak käsi muinsuskaitse üritas ta oma kodust välja tõsta, viidates valesti värvitud sammastele. Sul on õigus, ütleb Seli Ansipile. See on hea plaan, IRLilt tuleb üle võtta rahvuslik idee.
Aprill 2007. Sündmused väljuvad kontrolli alt. Kui Lihula ausambaga saab kõrvaldatud peaminister Juhan Parts, siis pronkssõduri äraviimine tõstab Ansipi reitingu erakordselt kõrgeks, kuigi algne eesmärk oli tõenäoliselt vastupidine. Midagi läks nagu valesti.
Sel teemal ei olekski mõtet kirjutada, kui hoovi poleks lükatud kolmas Trooja hobune vabadussammas Vabaduse väljakule. Tore idee, kuid jube teostus nagu oleks natsionaalsotsialisti Adolf Hitleri enda ihuarhitekt Albert Speer hauast üles tõusnud.
Natsi-ideed
Natsionaalsotsialism on suurepärane idee, et võita valijate hääli. Kiita ühte rahvust, rünnates teisi, ja samas pakkuda hüvede piisavat ümberjaotust. See müüb hästi. Õnneks on seadustes ka punktid rahvusliku diskrimineerimise kohta ja rahvusliku vaenu õhutamise kohta. Lõpuks on enamik riike ja ühiskondi paljurahvuselised ning valimisprogrammides üritatakse natsionaalsotsialismi doseerida mõõdukalt.
Eestlaste vaimses mütoloogias lisandub tava-natsionaalsotsialismile mõningane Hitleri kultus teadagi, me olime tublid Sinimägede all jne. Seda üritatakse ka rahvusvaheliselt arusaadavaks teha Hitler oli ikkagi hea, sest ta sõdis pahaga, Staliniga.
Eestlaste plaan seda ideed rahvusvaheliselt selgitada on muidugi määratud lootusetult läbi kukkuma, kas või seetõttu, et põhjuse-tagajärje seosed on Eesti poliitmütoloogias absurdsed ehk neid ei eksisteeri. Stalin oli paha, sest ta küüditas 1949 suure osa eestlasi, kuid tubli Hitler võitles paha küüditajaga jne.
No vabandage, Hitler tegi 1945. aasta mais enesetapu. Seega ta ei saanud võidelda suurküüditaja Staliniga. Lõpuks oli küsimus maailma ümberjagamises, mitte Gori kingsepa ümberkasvatamises. Ma ei hakka meenutama, et miljonite juutide ahjuajaja, Londoni pommitaja, Pariisi keppija ja Pearl Harbouri hävitajate liitlastega on tänase päeva maailmas end ohtlik samastada, isegi siis, kui neil oli nii seksikas munder.
Ja ei maksa unustada, et meie probleemid hakkasid MRP-paktist, kus oli kaks osapoolt, ja järgnevad aastakümned olid ebaõnnestunud maailmajagamise tagajärjed. See on suur pilt. See, et meid lasti 1944. aastal Saksa mundris korra rindele (loe platsile) juba kaotatud mängus, on väike ebaoluline pilt, mida ei maksa üle tähtsustada.
Eesti poliitmütoloogia unustab ka täielikult ära, et Vabadussõjas 19181920 võitlesid Eesti väed koos valgekaartliku Vene kindrali Judenitiga nii kommude kui ka sakslastega. Ja võidupühal 23. juunil tähistakse võitu Saksa vägede ehk Landeswehri üle.
Kas tõesti arvate, et 1939. aastal MRP pakti sõlmides olid sakslased eestlastele andestanud võidu Vabadussõjas, mõisate ülevõtmise ja maareformi? Midagi ei oldud unustatud, kõik oleks tagasi pööratud nad lihtsalt ei saanud, sest kaotasid sõja. Siin oleks tehtud täielik hitlerlik suurpuhastus koos gaasikambritega, asjad läksid teistpidi, tehti stalinlik puhastus.
Ma ei hakka ennustama, kumb oli parem. Kuid üks on küll selge: kui venelaste liitlased ameeriklased oleks 1943. aastal Tallinna pommitanud, siis nad ei oleks teinud seda nii lohakalt kui venelased.
Ma soovitaks mõningatel inimestel kaineks saada ja loobuda tavaks saanud poliitmütoloogiast, et meie vaenlase vaenlased on meie sõbrad. Siinne haakristi lembus-kultus on absurdne jama, mis põhineb mingitel kuus õlut sees arutatud õlletubade teooriatel.
Kuid me ei ole kaineks saanud. Sama kamp, kes oli Lihula sündmuste ja pronkssõduri taga, lükkab hoovi uue Trooja hobuse. Ja nüüd on juba tagajalgadel ka «Rahva omakaitse» Mart Juur ja Andrus Kivirähk ehk legendaarne tiblakütt Ivan Orav. Inimesed, olge valvsad. Natsionaalsotsialistid ei maga. Eskiis gaasikambri joonisega on valmimas.